Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe. Külavormidest olid eriti Põhja- ja Lääne-Eestile ning saartele iseloomulikud tiheda korrapäratu kobarana paiknevatest taludest koosnevad sumbkülad. Loode-Eestis esines tuumikkülasid, mille tiheda keskuse - sumbküla ümber oli veel arvukalt hajatalusid. Kesk- Eesti vooremaal, veekogude kallastel ja rannikul kujunesid valdavaks rida- ja ahelkülad, kus õued asetsesid enamasti ühel pool külateed tihedamalt või hõredamalt reastikku. Lõuna-Eestis olid ülekaalus hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest eemal. Setumaal ja Peipsi-äärsetel aladel esines rohkesti venepäraseid tänavkülasid, kus taluõued asetsesid tihedalt kahel pool tänavat. Väikseimad külad paiknesid rohkem lõuna- ja edelaosas ning suurimad aga Kesk-
Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe. Külavormidest olid eriti Põhja- ja Lääne-Eestile ning saartele iseloomulikud tiheda korrapäratu kobarana paiknevatest taludest koosnevad sumbkülad. Loode-Eestis esines tuumikkülasid, mille tiheda keskuse - sumbküla ümber oli veel arvukalt hajatalusid. Kesk- Eesti vooremaal, veekogude kallastel ja rannikul kujunesid valdavaks rida- ja ahelkülad, kus õued asetsesid enamasti ühel pool külateed tihedamalt või hõredamalt reastikku. Lõuna-Eestis olid ülekaalus hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest eemal. Setumaal ja Peipsi-äärsetel aladel esines rohkesti venepäraseid tänavkülasid, kus taluõued asetsesid tihedalt kahel pool tänavat. Väikseimad külad paiknesid rohkem lõuna- ja edelaosas ning suurimad aga Kesk-
nimetati ka nöörimaadeks. Põllusiilud aga polnud sirgete külgedega, vaid enamasti kõvera kujuga. Riba-või lapipõllundusel arvati olevat veel üks põhjendus. Selline põldude jaotus sidus küla talupojad ka ühtseks kolletiiviks. Talu põllutükkide vaheldumine teiste talude põldudega sundis kõiki töid tegema üheaegselt- nn põllusundus, või siis kollektiivselt talgute näol. Külatalude kõrval esines ka hajatalusid, mis paiknesid külast väljaspool, kas nende läheduses või kaugemal, metsade sees. Hajatalude valdused, sh ka põllud asusid õue ümber ja moodustasid ühe terviku. Hajatalusid oli kahte liiki- üks osa neist paiknes külasarase territooriumil ja omas õigust kasutada küla ühismaid, mis ned teatud määral sidus külakollektiiviga. Teine osa hajatalusid asus täiesti eraldi soode ja metsade keskel, kus neil polnud kokkupuudet teiste hajatalude või külaga. Selliste hajatalude heina-,
Põhiline külavorm tõenäoliselt sumbküla, kuna sel ajal oli see kõikjal laialdaselt levinud. Hilisem vorm ridaküla (ahel-, tänav-), ning hajaküla, kuid olenes ka looduslikest- maastikulistest eeldustest. Keskajal säilitas küla Eestis ja üldse läbi kogu feodaalaja oma muinasajal omandatud struktuuri. Küla oligi tollal keskne asustusüksus - eelkõige asula, mille moodustasid enam-vähem lähestikku paiknevad talumajapidamised. Oli ka üksikuid hajatalusid. Külal oli ühine maakasutus, hajatalude kogumikul ühist maakasutust polnud. Küla = selline taludekogum, millel oli ühine saras, eeskätt kuulus sinna ühine põld. Põllud olid liigendatud, koosnesid erineva suurusega lappidest. Igal talul oli väikene omaette maaüksus ka. Muud kõlvikud karjamaa, mets olid ühiskasutuses. Arvatakse, et kasutuses oli juba ribapõldude süsteem. 1220ndatest aastatest tekib külade välisilmesse uus nähtus kirik, mis erinevalt
külad. Püsikülasid oli 2/5 ja selles oli 3-5 talu ja neid oli rohkem Lõuna- ja Edela- Eestis ja ka Virumaal. • Suuremaid külasid kus oli 10-20 talu moodustasid 1/5 külade üldarvust, asusid enamasti Kesk-Eestis ja Kesk-Läänemaal. Külavormid • Sumbküla- iseloomulik Põhja- ja Lääne-Eestile • Sumbkülas paiknevad talud korrapäratu kobarana • Tuumikkülad- iseloomulik Loode-Eestis. • Ühe sumbküla ümber paikneb arvukalt hajatalusid. • Veekogude kallastel ja rannikutel asusid rida ja ahel külad. • Majade õued paiknesid kõik ühel pool küla teed ja talud olid ridastiku. • Lõuna-Eestis oli veel hajakülad, kus talud paiknevad üksteisest eemal. • Setumaal ja Peipsi ääres oli rohkesti vene päraseid tänav külasid. • Majad asetsevad tihedalt kahel pool küla tänavat. • Talu on põllumajanduslik ühik, mis hõlmab maavaldusi koos hoonetega ja on
annaabi.ee 
