Isiklik ruumivöönd avaldub väga selgelt liftis. Enamik põhja-ameeriklasi ja põhja-eurooplasi seisab erinevasse liftinurka, inimesi täis liftis tõmmatakse õlad koomale, et mitte teiste vastu puutuda, ning suunatakse pilk ette üles, et vaadata korrusenumbrite liikumist. Lõunamaarahvad (hispaanlased, itaallased, araablased jne) vajavad tunduvalt väiksemat isiklikku distantsi kui jaapanlased või eestlased. Inimene, kes jääb araablasega suheldes väljapoole haistmisala, tekitab umbusaldust ja tundub salalik. Eurooplased ja ameeriklased peavad distantsi, kus kaasvestleja hingeõhk on tuntav, häirivaks, seda näidatakse välja, tõmbudes kaasvestlejast eemale. Isiklikku kultuuriruumi tungimist peetakse isegi agressiivsuse märgiks. Lõunamaarahvad on suure kontaktivajadusega, nad ei hoia suheldes üldse distantsi, pikema jutuajamise jooksul haaravad nad teil ilmtingimata kinni kas käest, käsivarrest või õlast. Nende jaoks peab distants
Tasakaaluelundis on 2 morfoloogilist allüksust- tähnielundid ja poolringkanalid. 11. Haistmismeel Haistmisregioon hõlmab väikese ala ninaõõne ülaservas, seal asub haistmiselund. Hingamisregioonis on õhu puhastamiseks ja veeauruga küllastamiseks mõeldud ripsepiteel koos lima produtseerivate karikrakkudega. Lõhnaainete juurdetoomine toimub läbi sõõrmete perioodiliselt, sissehingamisega. Nuhutades võime suurendada haistmisala kaudu kulgevat õhuvoolu. Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse. Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. 12. Maitsmismeel Maitse ehk maitsmissensorid asuvad keele pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse ehk maitsmiskarikad
akson. Haistmisepiteeli katvas limakihis asuvad aktiivseteks liigutusteks võimelised karvakesed. Hingamisõhuga kaasa toodud lõhnamolekulid satuvad karvakeste membraanile, kus ilmselt toimub interaktsioon molekuli ja vastuvõtva retseptori vahel. Haistmisepiteeli kuivamise eest kaitsev limakiht uueneb pidevalt. Lõhnaainete juurdetoomine toimub läbi sõõrmete perioodiliselt, sissehingamisega. Nuhutades võime suurendada haistmisala kaudu kulgevat õhuvoolu. Vähemal määral jõuavad lõhnaained haistmisepiteeli juurde ka difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete (choanae). Seetõttu kombineeruvad söömisel maitse- ja haistmisaistingud segaaistinguteks. Maitsmis-ja haistmisrakud on mõlemad pidevalt uuenevad, mistõttu kõik rakud ei pruugi pidevalt olla talitlusvõimelised. Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Tsentraalne tee
Haistmine Haistmisrakud paiknevad ninakoopa haistmispiirkonna limaskestas. Haistmisrakud (haistmisretseptorid) on bipolaarsed rakud, millest väljub 2 jätket. Neist apikaalne epiteelisisene jätke on kaetud haistmiskarvakestega, mille membraanil leiduvad retseptorid ärritaja molekulide vastuvõtuks, basaalne akson aga moodustab koos naaberaksonitega haistekimbu, mis suundub haistesibulasse. Hästi arenenud haistmisvõimega loomadel on nii ninakoopa haistmisala kui ka haistmisnärvi kiudude arv suurem kui nõrga haistmisvõimega liikidel. Kui inimese haistmisregioonis on umbes 10 miljonit haistmisrakku, siis saksa lambakoeral aga 220 miljonit. Farmiloomadest on haistmine kõige rohkem arenenud hobusel. Haistmisärritajatele reageerivad nina limaskestas ka osa kolmiknärvi vabadest nävilõpmetest, samuti neelu piirkonna uitnärvi ja keeleneelunärvi kiud.
ja indiferentseteks. Haistmine Haistmisrakud paiknevad ninakoopa haistmispiirkonna limaskestas. Haistmisrakud (haistmisretseptorid) on bipolaarsed rakud, millest väljub 2 jätket. Neist apikaalne epiteelisisene jätke on kaetud haistmiskarvakestega, mille membraanil leiduvad retseptorid ärritaja molekulide vastuvõtuks, basaalne akson aga moodustab koos naaberaksonitega haistekimbu, mis suundub haistesibulasse. Hästi arenenud haistmisvõimega loomadel on nii ninakoopa haistmisala kui ka haistmisnärvi kiudude arv suurem kui nõrga haistmisvõimega liikidel. Kui inimese haistmisregioonis on umbes 10 miljonit haistmisrakku, siis saksa lambakoeral aga 220 miljonit. Farmiloomadest on haistmine kõige rohkem arenenud hobusel. Haistmisärritajatele reageerivad nina limaskestas ka osa kolmiknärvi vabadest nävilõpmetest, samuti neelu piirkonna uitnärvi ja keeleneelunärvi kiud.