peaajust mahukamad). Peaaju ei ole võrreldes kahepaiksetega palju edasi arenenud, mitmeid erinevusi on siiski. Otsaju on pisut suurem, hästi on arenenud juttkeha. Aju külgedel on tekkinud kihilise ehitusega uusmantel, mille koor on juhteteede kaudu ühenduses nii nägemiskulglatega kui ka kogu kehaga. Haistefunktsioon on küll veel oluline (otsaju eesosas paiknevad suured haistesagarad), kuid mitte esmatähtis. Eriti hea on haistmine madudel, haisteepiteel paikneb nii ninakarbikute pinnal kui ka keelel. Vaheaju jääb osaliselt otsaju alla ning osaleb samuti nägemiserutuste töötlemisel (taalamus). Nägemine on suhteliselt hea, on tekkinud võime silma fokuseerida silmaläätse kuju muutes. Silmade kaitseks on tekkinud silmalaud. Osadel roomajatel esineb vaheaju ülemises osas nn pineaalelund, mis on valgustundlik. Keskaju on oma suurte nägemissagaratega endiselt peamine nägemiskeskus
Kolju on suhteliselt kitsas ja kinnitub kandelülile. Silmakoobaste vahel puudub luuline vahesein. Kolju on muutunud keerulisemaks, lisandunud on aseluid. Näokolju iseärasuseks on sarnakaarte teke. Enamiku roomajate närvitalitus on suuresti reflektoorne, õppimisvõime on suhteliselt madal. Seoses aktiivsema jäsemete kasutamisega on roomajatel hästi arenenud seljaaju. Haistefunktsioon on küll veel oluline, kuid mitte esmatähtis. Eriti hea on haistmine madudel, haisteepiteel paikneb nii ninakarbikute pinnal kui ka keelel. Nägemine on suhteliselt hea, on tekkinud võime silma fokuseerida silmaläätse kuju muutes. Silmade kaitseks on tekkinud silmalaud. Keskaju on oma suurte nägemissagaratega peamine nägemiskeskus. Väikeaju kuju ja suurus on eri roomajatel sõltuvalt nende eluviisidest üsna varieeruv (väikeajus paiknevad tasakaalu ja ka liigutuste koordineerimise keskused). Roomajate kuulmine on rühmiti väga
HAISTMISELUND - mis on ja kus paikneb See on ninaõõne limaskesta haistepiirkond kummalgi pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas. ● Koosneb retsetoorsetest haistmisrakkudest ja tugirakkudest. Kuidas me tunneme lõhna? ● Tundlikud haistekarvakesed ja haisteniidikesed siirduvad läbi SÕELLUU sõellestme SUURAJU HAISTESIBULASSE, kus annavad erutuse edasi selle närvirakkudele. ● Haistmisepiteeli ulatuvad haistenäärmed, seepärast on haisteepiteel alati märg. ● Haistenäärmete nõre on vedelikuks, milles lõhnaainete osakesed lahustuvad enne kui kui suudavad haisterakkude karvakesi ärritada. Kus paiknevad haistmisretseptorid? ● Nina limaskestas, taga üleval mediaanselt (lõhnadegusteerijad tõmbavad sügavale ninna). Kus paikneb haistmiskeskus? ● Oimu- ja otsmikusagara piiril. Kortikaalne osa asub oimusagaras. ● I Haistmisnärv N.OLFACTORIUS MAITSMISELUND
Perifeerne jätke on lühike ja tungib tugirakkude vahelt läbi haisteepiteeli pinnale ja ulatub sellest tundlike haistekarvakestega välja. Tsentraalne jätke on pikk, peenike ja kujutab endast neuriiti. Haisterakkude neuriidid liituvad haisteniidikesteks ja siirduvad läbi sõelluu sõellestme suuraju haistesibulasse, kus nad annavad erutuse edasi selle närvirakkudele. Haistmisepiteelis on selle põhilestmesse ulatuvaid haistenäärmeid, mistõttu on haisteepiteel alati märg ja kuivamise eest kaitstud. Haistenäärmete nõre on ühtlasi selleks vedelikuks, milles lõhnavate ainete osakesed lahustuvad enne, kui nad on suutelised haisterakkude karvakesi ärritama. Haistmistundlikkus on väga suur. Näiteks tunneb inimene väävelvesiniku lõhna kontsentratsiooni 1: 100 000 000. Koerte haistetundlikkus on aga hulga suurem. Ka üksikutel isikutel võib haisteelund olla hästi arenenud. Haistmiselundi kortikaalne osa asub oimusagaras. http://images
vanus, hilisemalt erinevad signaalrajad. Ektodermaalsed plakoodid Terminit ektodermaalsed plakoodid kasutatakse laias ja kitsas mõistes. Laias mõistes kuuluvad ektodermaalsete plakoodide hulka ka ektodermi osad, mis annavad tõuke piimanäärmete, sulgede-juuste arenguks. Kitsamas tähenduses on ektodermaalsed plakoodid kraniaalplakoodid, mis annavad kindlale osale arengu: nt. sisekõrv koos ganglioniga kõrvaplakoodist, haisteepiteel haisteplakoodist, silmalääts läätseplakoodist. Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Neuraalhari on väga ajutine struktuur neuro- ja pinnaektodermi vahel. Kui neuraalne ektoderm sulgub neuraaltoruks, siis hakkavad neuraalharja rakud migreeruma erinevatesse kehaosadesse. Neuraalharja rakud on pluripotentsed ning nende saatus (diferentseerumine) on determineeritud keskkonna poolt, kuhu vastav rakk
3) Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4) Gaaside difusioon kudede ja vere vahel KUDEDE HINGAMINE Rakkudes toimuval sisemisele kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, organismi elutegevuseks vajalik energia transformeeritakse fosfaatühendite makroergilistesse sidemetesse, ainevahetuse lõpp-produktidena tekivad süsinikdioksiid ja vesi. HINGAMISTEED · Ninaõõs( ninakarbikud, haisteepiteel, ninakarvad. Fnd: õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel (toit ja õhk ristuvad selles) · Kõri( kilpkõhr, häälekurrud ja selles hääleside) · Hingetoru ( 10 cm pikka ja 2,5 diameeter) MITMEREALININE RIPSEPITEEL E HINGAMISEPITEEL · Ninaõõnes, trahheas, bronhides · Ripsmed · Lima · Bronhidoolides on kuupepiteel. KOPSUD Täiskasvanu kopsudes on umbes 300 miljonit alveooli, läbimõõduga ca 0,2 mm. Nende üldpindala on 70- 100 ruutmeetrit
annaabi.ee 
