Minu sõber Raido on väga hooliv poiss. Juba üle aasta käib haiglas väikestele lastele raamatut ette lugemas, sest ta tahab, et haiglas olevatel lastel oleks seal võimalikult tore olla ning lisaks teeb Raido palju muid heategusid. Mina räägin teile loo sellest, kuidas sai alguse Raido ja Juhani sõprus. Juhan oli enda klassis ainuke poiss, keda narriti ja kiusati Juhan oli võrreldes teistega üsna trullakas ja üleüldse jättis tema välimus kõvasti soovida. Poisi riided haisesid. Kõik sellepärast, et Juhani ema oli surnud, kui poiss oli veel päris pisike ning Juhani isa jõi pidevalt. Poisi eest ta hoolitsenud ja lapsega ta hakkama ei saanud.Ühel päeval, suri ära ka Juhani isa. Poisil polnud kuhugi elama minna, sest ühtegi sugulast tal polnud, kelle juurde poisi saaks anda. Siis otsustatigi, et poiss tuleb lastekodusse saata. Juhani elu küll paranes lastekodus märgatavalt aga poiss oli ikkagi kurb. Tema suurimaks sooviks oli
Alliksaarest ja seega arvan ,et tema peaks olema esimene kelle mälestuste põhjal luulet analüüsida. Väikesena koolipõlves kõndisid NSVL-I sõdurid Kivisillalt mööda ja Alliksaar mõtles nende kohta kohe pilkava luuletuse, mis kirjeldas neid sõdureid, nimelt ei arvanud keegi NSV võimu püsimajäämist. Suur ja lai on saabas, mis mul jalas- Rikas õhuaukudest ta pind. Sellist saabast ilmas teist ei leidu, Kus nii vabalt hingata võib jalg. Kuna sõdurid kes mööda marssisid haisesid ja olid räsitud ilmega ja pealegi olid nad võõrvõimu toojad ,siis sisaldab see luulejupp tugevat irooniat. Alliksaare luuletus „Lõhmussilla“ käsitleb Alliksaare,Jürisaare ja Rein Sepa redus veedetud aega ,kus nad kolmekesi metsavendadena tegutsesid ja ka sealhulgas loomingule pühendusid. Üldiselt räägib luuletus kõik sellest mida nad seal läbi elasid ,kuidas nad naisteks riietudes taludele tööd tegid ja selle eest söögiraha said.Redupaikadest on värsse ,kuidas lauta oli
" "Ei tea -" algas Prillup, jättis aga katki ja pigistas silmad äkitselt kokku; mõlema lau alt jooksis sirinal nagu elavhõbedat põsekarvadesse. Siis pöördus veidi räpakalt ja läks. Maha jäi temast pilveke nikotiini ja kasuka lõhna. Kolmeteistkümnes peatükk: Tõnu Prillupile kui kaupmehele tükkis algusest peale tunne ligi, nagu oleksid ostjad temale vähem soovlikud kui ta võistlejaile ametivendadest. Kas haises kaup või kaupmees? Või haisesid mõlemad? Ja mis hais see oli? Tõnu hoidis vaadid, võikasti ja vitsikud krannid, nooriku kä tele mitte armu andes; ta piiras korrapäraselt habet, nõudis valget kaelarätti ja hommikuti kõrtsist edasi minnes nühkis silmad ilusti puhtaks; kutsuvalt naeratav nägu oli tal kauaks valmis - lipsti pistis ette, kui vanker oli paigale aetud, samuti siis, kui ta kauba pood-nikule puhtani ära andis. Aga mis see kõik piisas selle nagu õhust
Paremat rohtu polnud kuningalgi võtta. Selle ajajärgu lahutamatuteks kaaslasteks olid haigused ja epideemiad. Üks kardetuim, Inglise katk ehk nakkav higitõbi kujutab endast piinarikast surma. Äkitselt algavale ebamugavustundele järgneb vappekülm, siis peapööritus, valu peas, kaelas, õlgades ja jäsemetes. Pärast seda palavik ja higistamine, tugev pavalu, väljakannatamatu janu, südamepekslemine ja valu südames. Raamatutes on kirjutatud, kuidas haiged haisesid ja tänavad olid neist pungil. Palju oli tuigerdavaid inimesi, kes hoidsid kahe käega peast kinni ja surid enne koduukseni jõudmist. Teine põhjus, miks inimesed surid oli nälg. Olgu see siis raha puudusel või veeuputus, viljahäda oli käes ja inimesed oli näljas ning surid. Eluolu raskendas ka 1547.aasta hinnatõus, millega hoiti ära küll majanduslik krahh, aga mis majanduslikus mõttes tõi rahvale palju muresid. Väärtusetu raha tegi kõikide elu ebakindlaks. Aeg möödus
lühendatud kujul riigi nimetus ,,CCCP" ja riigivapp 11 lindiga, tähistamaks liiduvabariikide arvu ning reversil vastavad nimiväärtused ja vermimisaasta. Samasuguse aversi kujundusega on ka 10-, 15- ja 20-kopikalised mündid, mille reversid on eelnenud müntidest erineva üldkujundusega (E.Olviste, 2010, lk.15). Kunstiakadeemia õppejõud Ivar Sakk on öelnud rublade kohta oma arvamuse: rublasid põlati ja halvustati, kuid ilma nendeta igapäevaelu ei toiminud. Nad olid võidunud ja haisesid ning sedelite peal oli vääringust hoolimata üks ja sama portree-Lenin. Alles tagantjärele oli ta aru saanud selle süsteemi totalitaarsest olemusest, sest isegi natsionaalsotsialistliku Saksamaa kõikidel pangatähtedel ei olnud kujutatud Hitlerit. Aga Lenin ilutses igal viimasel kui rublal, ja isegi mitte elus, vaid nn ,,kivist külaline". Rangeilmeline mees oli seal kipsreljeefina, kujutatud profiilis, nägu vihane peas.
1 1 8 hobusesabad. Nende jalus koperdavad lapsed oleksid võinud ahvidelegi hirmu peale ajada! Otsekui jõuk kirikuvande alla panduid. Kõik see kupatus tuli Reims'i otse Alam-Egiptusest Poola kaudu. Paavst oli neid pihile võtnud, nagu räägiti, ja neid patukahetsuseks määranud seitse aastat järjepannu mööda ilma rändama, ilma et nad voodis tohiksid magada. Sellepärast °H nende nimeks ka «patukahetsejad» ja nad haisesid. Arvatavasti olid nad varem saratseenid, sellepärast uskusid nad ka Jupiterisse ja nõudsid kümme Tours'i 205 naela kõigilt ülempiiskoppidelt, piiskoppidelt ja saua ning mitrat kandvailt abtidelt. Üks paavsti bulla olevat nõnda määranud. Reims'i tulid nad ennustama Alzeeria kuninga ja Saksa keisri nimel. Nagu te ise arvata võite, keelati neile linna tulek. Selle peale olid nad lahkesti nõus oma laagri Braine'i värava taha nõlvakule üles lööma, sinna, kus vanade
annaabi.ee 
