Mõisted 1)kana-zshi Need on peamiselt silptähestikus ja väheste hiina märkidega kirjutatud teosed.Puhtalt meelelahutuslikud, õpetlikud, lugeja intellektuaalse valgustamise eesmärgil kirja pandud. 2)ukiyo-zshi- ,,raamatud voolavast maailmast" on nimetus populaarkirjanduse teostele, mida avaldati Osakas Ja Kyotos alates 17.saj lõpust kuni 18.saj lõpuni. 3)Haikai- Tekkis renga-traditsiooni alusel.Meelelahutuslik ja humoorikas.Arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue linnakultuuri vastastikusest mõjust. 4)hokku - Haikaist arenes hokku e haiku kui rõhk seosvärrside ühendamisel nihkus esimesele värsile.Hakati Edo ajal üha enam pidama iseseisvaks luuletuseks. Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d. 5)Kigo- hooaeg , on sõna või väljend, mis on seotud eelkõige hooajaga, mida kasutatakse jaapani luules
kaasa ka trükipresse ning plokktehnika asendus tinaladumistehnikaga, mille juurde aga pöörduti tagasi juba 1626. aastal. Kuni 1650ni trükiti hiina ja jaapani klassikat, ajalugu ja luulet, budistlike tekste, erialakirjandust samuraidele, praktilisi raamatud, mis pakkusid huvi ka chnin`idele, kultuurialaseid raamatuid. 17. Sajandil trükiti üle 10 000 raamatu. 2)Mis on iseloomulik Edo aja luulele? Edo aja luulele on iseloomulik meelelahutuslik humoorikas luulevorm haikai. Keskaja lõpupoole tekkis renga-traditsiooni alusel uus luulevorm. See luulevrom haikai e haikai no renga muutus uusajal peamiseks luulevormiks. Haikai arenes välja klassikalise ja tavakeele, õukonnakultuuri ja uue, peamiselt tavainimeste ja samuraide tegevusel põhineva linnakultuuri vastastikusest mõjust. Haikaile ei seatud traditsioonilisi piiranguid temaatikale, sõnavalikule ega nõutud niivõrd tõsist suhtumist. Haikaist arenes hokku e haiku kui rõhk
olevat tema redigeeritud. Tuntuim nendest Ukiyo zshi (1666). (1666a. ilmus ka 68st üleloomulikust loost koosnev Otogi bko, mille pihul kasutas allikmaterjalina hiina tekste, mida ta otse ei tõlkinud, vaid lisas neile jaapanlikkust ning kasutas elegantset gabun stiili.) ''Peony Latern'' Ihara Saikaku ( 1642 1693) Ukiyo-zshi tuntuim esindaja. Ülimalt produktiivne. Oli võimeline ööpäeva jooksul kirjutama 23500 värsirida. Luulekogud: Haikai soolo- üha päevaga tuhat värsirida (1677), Ôku kazu, Saikaku kukazu. Proosa kolmes kategoorias: kshoku, chmin ja samurai. Esikromaan Kshoku ichidai otoko (1682), teine oluline tekst Kshoku gonin onna. (1686) ''Life of an amorous man'' 17-19. sajandi luule Matsunaga Teitoku - Teimon (Kyto) koolkonna rajaja Matsunaga Teitoku (1571-1653). Näitas, et luules on võimalik kasutada, isegi vulgaarsemaid sõnu, kuid jäi ise siiski üsna traditsiooniliseks. Nishiyama Sin -
17. sajandil viidi pealinn Edosse, algas Edo periood, eelmodernne periood, mil kultuuris toimus väga suur murrang. Tekkis kaupmeeste ja linnaelanike klass, kes polnud seotud klassikalise kultuuriga. Kujunes uusrikaste seltskond, kes oli valmis meeldiva meelelahutuse 5 eest maksma. Tekkis massikultuur, sellele reaktsiooniks sügav kultuur. Massikultuuri eelduseks oli trükitehnika levik. Koolitati inimesi, kes oskasid lugeda. Haikai luule lühenes traditsioonilisest jaapani värsivormist kolmerealiseks 5/7/5. (Tookord nimetati seda haikai'ks, alles moodsal perioodil nimetati ümber haikuks.) See oli tihedalt seotud seosvärsiga (renga), kus hakati seltskondlikult kirjutama üks inimene kirjutas 5/7/5 osa, järgmine 7/7 jne. Klassikalises rengas oli 100 seost, kirjutati kolmekesi. Edo perioodil sai populaarseks koomiline seosvärss e haikai renga. Seltskondlikust mängust arenes individuaalne luulezanr.
riigi ja universumi, mis õpetas kuulekust valitsevale korrale ja moraalinormidele. Väga oluliseks peeti sel perioodil ka 5-7-5 silbiskeemi järgi loodud tekste, mis pidid tabama ümbritseva iseloomulikke jooni ja olid tihti koomilise iseloomuga. Väga tähtis oli ka intertekstuaalsus ja varasema pärandi põhjalik tundmine. Columbia Ülikooli professor Haruo Shirane on öelnud, et haikai-luulet iseloomustab teatav kõõrdpilk: ühe silmaga jälgitakse seda, mis toimus minevikus, teisega aga uuritakse käesolevat hetke. Nii lõikuvad luuletuses diakrooniline ja sünkrooniline mõõde. Luuletus sünnib dialoogis minevikus kirjutatu ja olevikus kogetu vahel. Dialoog minevikuga on omane tervele Akinari loomingule. Tema tekstid tõukuvad varasematest luuletustest ja narratiividest, mille motiive pidevalt laiendatakse ja edasi arendatakse.
annaabi.ee 
