rohkus mullas pikendab lina õitsemisaega. Põllumaa tuleb lina külviks võimalikult vara ette valmistada: künda/kaevata põhjalikult eemaldades juurikad ja suured kivid ning äestada ühtlaseks. Seemned valitakse lähtuvalt kliimatsoonist, sordi saagikusest, soovitava õli koostisest ja kogusest, kiudude omadustest, haiguskindlusest, kasvatamise eesmärkidest jne. Linaseemne kattekiht on vaatamata läikivale pealispinnale kergesti vigastatav (vaba ligipääs haigustekitajatel), seega tuleks külviks kasutada võimalikult hästi koristatud ning üle talve hoitud seemneid. Seeme külvatakse meie kliimavööndis aprillis või mais, sest lina kasvamine ja küpsemine võib võtta aega 45 kuud. Seeme külvatakse 1 kuni 2,5 cm sügavusele. Külvitihedusega keskmiselt 7000 taime/m2 kohta. Peale külvi maa kastetakse mõõdukalt, et vältida mullas leiduvate umbrohuseemnete liiga võimsat tärkamist kuna linataim ei ole tugeva konkurentsivõimega.
· 10 liitrile kurnatud segule lisada pool klaasi suhkrut (selle asemel võib olla ka suhkrutööstusjääk melass, maltoos või vetikaekstrakt) ja kolm spl. Õunaäädikat. · Pritsida tuleb nii lehe ülemisi kui ka alumisi külgi · Töötlemist tuleb korrata peale tugevaid vihmasadusid või haigestumisohtlikel perioodidel · Lahuse mõju seisneb selles, et kompostileotisega pritsides jäävad selles olevad mikroorganismid taimedele haigustekitajatel puudub nüüd sinna juurdepääs ROTSTOPiga juurepessu vastu · Juurepess (Heterobasidion spp.) on Euroopa (sh Eesti) metsade kõige ohtlikum haigustekitaja. Kuuse- ja männimetsades on see põhiline juuremädanike põhjustaja, vähendades oluliselt puidutoodangu mahtu ja kvaliteeti. · Juurepessu saab piirata-reguleerida looduslähedasel viisil, kasutades biopreparaati ROTSTOP (stopp mädanikule!). · Tõrjeefekt põhineb kahe seene vahelisel olelusvõitlusel
metsloomade populatsioonid, mis saavad haigusi kontaktist läheduses elavate inimeste ja nende koduloomadega). Üleilmastumisega suurenenud inimeste liikuvus ning võõrliikide sissetalumine on haiguste levikule kaasa aidanud. Haigustekitajatega nakatumine on tänapäeval tavaline nii metsikult kui ka tehistingimustes elavate loomade puhul ning see võib ohustatud populatsioonides arvukust ja asustihedust märgatavalt vähendada. Haigustekitajatel – bakteritel, viirustel, seentel ja algloomadel – võib olla suur mõju isegi koosluse struktuurile. Ohustatud liikide tehistingimustes paljundamise programmides tuleb silmas pidada epidemioloogia kolme alusprintsiipi. Esiteks on tihedates populatsioonides elavatel loomadel suurem võimalus nakatuda haiguste ja parasiitidega ning seda nii looduses kui ka tehistingimustes. Killustunud looduskaitsealadel võivad loomapopulatsioonid saavutada
Bakterid on üherakulised, kõige väiksemad elusorganismid. eeltuumsed organismid st et nende rakkudes pole tuuma. Bakterid paljunevad pooldudes. Toitumiselt jagatakse bakterid autotroofideks (valmistavad ise orgaanilist ainet) ja heterotroofideks (toituvad orgaanilistest ainetest). Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku. Anaeroobsed bakterid eluks hapnikku ei vaja. Bakterite osa inimeste elus: - moodustavad inimese kehal normaalse mikrofloora, mis takistavad haigustekitajatel inimorganismi elama asuda - tekitab bakterhaigusi (kopsupõletik) - toiduainete valmistamisel (hapupiimatooted, juust, salaami) - toiduainete riknemine - ravimite tootmine - kodulommadele toodetakse silo - bakterväetis - komposti lagundajad - ALGLOOMAD Algloomad on: - ainuraksed - rakutuum - liikumisvõimelised - heterotroofid - elavad enamasti vees või niiskes keskkonnas
hingamisepiteeli ripsmete rütmiliste liigutustega epiglotise suunas ning neelatakse lõpuks alla ja maos surmab enamiku neist soolhape. Kopsualveoolid on steriilsed. Transiitmikrofloora sõltub sissehingatava õhu koostisest. d. Seedetrakt süljes leiduval lüsosüümil on mikroobide paljunemist takistav toime. Suuõõnes ja ninaneelus on rikkalik normaalne mikrofloora, mis oma antagonistliku toime tõttu ei lase võõrmikroobidel, sh haigustekitajatel, sinna koloniseerida. Kuid suuõõnes püsiv temperatuur, niiskus, toitainete küllus, sülje leeliseline reaktsioon, anatoomiliste urgete esinemine teevad elu mikroobidele soodsaks. Transiitmikrofloora hulka võivad kuuluda mitmed haigustekitajad ning need mikroobid võivad kurgus püsida mitmeid aastaid, sel juhul on tegemist mikroobikandlusega. Inimene ei pruugi sellest ise teadlik olla, kuid võib nakatada teisi. Organismi kaitsemehhanismide nõrgenemisel ka ise haigestuda
annaabi.ee 
