seal peeti tihti lahinguid. Enamjaolt on sõjad olnud hettide ja egiptlaste vahel ning peamiselt on edukamad olnud hetid. Mõisted: -Süda (lk 653)- Süda on vereringe elund , mis tagab vere ringlemise. - Mürk (lk 627)- Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma. Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka,vaid neid nimetatakse haigustekitajateks. -Liha (lk 676)- Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks. Õli (lk 670)- Õli on hüdrofoobne (märgumatu) ja lipofiilne (rasvlahustuv) aine, mis esineb toatemperatuuril viskoossevedelikuna. Selle üldmõiste alla kuuluvad erineva päritolu, keemilise ehituse ja omadustega mineraalsed ja orgaanilised õlid. Oma arvamus: Minu jaoks ei olnud see raamat midagi erilist. See oli küll suhteliselt huvitav, seal oli koguaeg mingi tegevus.
Juuksed, küüned, nahk pindmiste mükooside puhul. Proovimaterjaliks on nahakaaped. Küüntest võetakse materjal skalpelli või küünepuuriga. Juukseid kogutakse pintsettidega kitkudes, proovis peab olema juureosa. Proov kogutakse spetsiaalsesse prooviümbrikusse või puhtasse kuiva klaas- või plastkonteinerisse. Proovi säilitatakse toatemperatuuril niiskuskindlates tingimustes. Kõik isoleeritud dermatofüüdid loetakse haigustekitajateks. Hallitusseente isoleerimise korral tuleb arvestada materjali kontaminatsioonivõimalusega ja hinnata konkreetse hallitusseene võimet tekitada oportunistlikke infektsioone, samuti mikroskoopilist leidu. Hallitusseene infektsiooni diagnoosimiseks on vajalik korduv isoleerimine, v.a Scopulariopsis brevicaulis. Haavamäda, eritised. Eritisi ja mäda kogutakse süstlaga aspireerides steriilsesse katsutisse. Proovi säilitatakse +4 °C juures kuni 24 tundi.
Immuunkaitse seos tekitaja paljunemise kohaga: Ekstratsellulaarne (esikohal humoraalne immuunsus; bakteriraku struktuurid, mis on olemuselt valgud või mille koostises esineb valguline komponent, aktiveerivad tüümusest sõltuva antikehade teke. Selleks peavad antigeenid lisaks B-lümfotsüüdil oleva BCR-iga kontakteeruma ka T4- lümfotsüütidega, põhjustades tsütokiinse abistava signaal.) - interstitsiaalsed ruumid, veri, lümf: haigustekitajateks viirused, bakterid, algloomad, seened, ussid; Kaitsev immuunsus nende vastu on antikehad, komplement, fagotsütoos, neuralisatsioon. - Naha pind: haigustekitajateks Neisseria gonorrhoeae, Mycoplasma spp., Streptococcus pneumoniae, Vibrio cholerae, E. coli, candida albicans, ussid; kaitsev immuunsus nende vastu on antikehad (eriti IgA aga ka antimikroobsed valgud) Intratsellulaarselt asetsevatesse bakteritesse pole antikehad sagli suutelised toimima. Mikroobid
kehajääkidest. Ka inimelamus on palju selliseid liike, kes meile olulist kahju ei põhjusta kuid kelle olemasolu sõltub suuresti inimesest. Siia kuulub terve hulk lestasid (jällegi mitte kalad), kes toituvad inimeselt pudenenud nahatükkidest, karvadest, rasust ja toidujääkidest. Ka selliseid tüüpilisi majakahjurid nagu prussakad ja toakarbsed voib vaadelda kommansaalidena. Kommensaalide neutraalses mõjus on ka mõningaid kahtlusi. Vahel harva võivad kommensaalid muutuda haigustekitajateks. Tuntud näide on bakterist Streptococcus mutans, kes põhjustab oma elutegevusega (mitte siis sihilikult) hambakaariest. Selle bakteri kahjulikkus voi neutraalsus sõltub inimese toitumisest. Suhkrutevaese toidu puhul on tegemist küllaltki kahjutu liigiga. 64. Organismide vastasmõjud: protokooperatsioon Protokooperatsiooni puhul on liikidevaheline suhe ajutine ning vabatahtlik. See annab mõlemale organismile eelise, kuid pole vältimatu. Nt aeroobne heterotroof produtseerib vetika
ja vereproduktide ning haigetega tegelemisel olla ettevaatlik ja rakendada sobivaid kaitsemeetmeid. Vere kaudu C-hepatiiti nakatumise oht on umbes kümme korda suurem kui nakatumise oht HI-viirusega saastunud vere korral. Varjatult –sümptomiteta või vaid väheste sümptomitega Peiteaeg – periood alates nakatumisest (haigustekitajate sissetungimisest) kuni esimeste sümptomite ilmnemiseni 3) Tuberkuloos Tuberkuloos on kroonilise kulgemisega nakkushaigus, mis levib piisknakkuse teel. Haigustekitajateks on bakterid ja nakkuskoldeks esmajoones kopsud, kuid vereringe kaudu võib nakkus levida ka teistesse elunditesse (ajukelmesse, luudesse, kuseteedesse, seedetrakti, kopsukelmesse, nahka). Haiguse kulg 4–6-nädalase peiteaja järel ilmnevad mittespetsiifilised sümptomid nagu kurnatus, isupuudus, palavik, kaalulangus ja üldine nõrkus. Kopsutuberkuloosi korral võib tekkida verise rögaga köha. Ravi Kuna tuberkuloosi tekitavad bakterid, siis ravitakse seda haigust antibiootikumidega
annaabi.ee 
