ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal;
aastaks Eesti poistel tervisepiiranguteta elada jäänud aastaid lisandunud 4,1 ja tüdrukutel 4,4 ehk Eestis pikenes eeldatav eluiga sel ajavahemikul nii meestel kui naistel tervena elada jäänud aastate arvel Valdav osa eeldatava eluea pikenemisest nii Eestis kui kogu maailmas on saavutatud tänu laste ja noorte suremuse vähenemisele, kuid mitte tänu paremale toimetulekule vanemas põlves esinevate haigustega. Globaalse haiguskoormuse uuringu alusel (Salomon 2012) sisaldab 50-aastaste puhul iga eluea pikkusele võidetud eluaasta vaid 0,6 haigustevaba aastat. HAIGUSTE RAVI Eestis on retseptiravimite kogukasutus 10 aastaga suurenenud poole võrra ja jõudis 2010. aastaks ligilä- hedaselt samale tasemele, kus olid Põhjamaad kümme aastat tagasi. Siiski on Eestis kasutatav kogus jätkuvalt poole väiksem kui Põhjamaades KOOLINOORTE TERVIS
millele järgnevad halb vee kvaliteet ja hügieen 7%-ga. Riskiv seksuaalkäitumine ja alkohol põhjustasid mõlemad 3,5% tervisekaost kogu maailmas. Riskifaktorid arenenud majandusega regioonis ja mujal maailmas erinesid oluliselt. Arenenud majandusega piirkonnad ja endised sotsialismimaad (kuhu paigutati ka Eesti) kaotasid enim eluaastaid suitsetamise tõttu (12%), millele järgnes alkoholi kuritarvitamine (10%) ja hüpertensioon (5%). Üks põhjalikumaid haiguskoormuse uurimusi ja selle raames ka riskikoormuse hindamisi on läbi viidud Austraalia Victoria osariigis (Vos 1999). Selles uuringus käsitleti terviseriske mis on ka Eestis olulised, mistõttu on põhjust võrrelda Eesti ja Victoria riskikoormuse tulemusi. Eesti ja Victoria (Austraalia) tulemusi kõrvutades selgub, et Eestis põhjustavad mõned riskitegurid suurema osa rahvastiku eluaastate kogukaotusest võrreldes Victoriaga. Eriti suur on
Avatuse vähenemise tõttu langeb ka partnerite võivad olla mitmesugused:o tuleb läbi viia kõigil tasanditel, soovitavalt kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti.• Hea lähedus ning kasvab rahulolematus (Katri-Evelin Kalaus (kliiniline kooskõlastatult; o peab arvestama ühiskonna mitmekesisust ja sotsiaal- tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste• Haiguskoormuse e psühholoog, psühhoterapeut - EE 24.10.2008.) Pereeluga rahulolematus majanduslikku ebavõrdsust ning tegevuse tahtlikke ja mittetahtlikke tagajärgi; tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud lükkab veerema "rahulolematuseratta", mis haarab edasi liikudes ka teisi o projektid peaksid toimima võrgustikuskohtumised näost-näkku ja väikestes eluaastad
Olulisemad elanikkonna tervist iseloomustavad näitajad: • Keskmine eeldatav eluiga, • demograafilised näitajad (sündimus, suremus, iive) • surma põhjuse, • imikusuremuskordaja • haigestumuskordaja • vaegurlus • riskitegurite esinemissagedus • enesehinnang tervisele • Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti. • Hea tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste • Haiguskoormuse e tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud eluaastad = YLL (enneaegne surm) + YLD (haiguskaotus) Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Haiguste ennetamine: 1) primaarset preventsiooni – haiguse ärahoidmine (nt immuniseerimine) 2) sekundaarset preventsiooni – juba tekkinud haigusprotsessi peatamine või pidurdamine selle varajase avastamise (nt skriining) ja sobiva raviga,
annaabi.ee 
