Kiirgused kahjustavad kasvajarakke ja vähendavad sellega nende mõõtmeid. Seda ravi kasutatakse alternatiivse ravimeetodina kirurgilise ravi asemel. 5 Kokkuvõte Oma referaadis kirjutasin kopsuvähist, selle tekketeguritest, sümptomitest ja ravist. Kopsuvähk on halvaloomuline kasvaja, mis on nii suremuse kui haigestumise osas meeste seas esimesel kohal. Eestis on diagnoositud üle 750 haigusjuhu aastas. Kopsuvähk on raske haigus ja tihtipeale ei ole võimalik sellest täielikult paraneda. 6 Viited Loetud internetis 24, 25.03.2007 aadressil http://www.kasvaja.net/index.php?id=93 Loetud internetis 24, 25.03.2007 aadressil http://www.kliinikum.ee/ho/haigused/kopsuv2hk.htm Loetud internetis 24, 25.03.2007 aadressil http://www.kopsuliit.ee/?id=22
Kodune hapnikravi on rakendatud kõikidele kroonilise hüpokseemia all kannatavatele haigetele. Eestis alustati pikaajalise koduse hapnikraviga 1994. aastal SA TÜ Kliinikumi kopsukliinikus. Teenust osutatakse üle kogu Eesti. Tehniliselt teostati algul hapnikuballoonidega, 1997. aastast alates kasutatakse hapnikukontsentraatoreid. (Gross & Vahtramäe.) Pikaajalise hapnikravi näidustused Pikaajalise hapnikravi korraldamise eeltingimused on konkreetse haigusjuhu põhjalik uuring pilmonoloogia eriala spetsialisti poolt ning ravi näidustuste olemasolu väljaselgitamine. Teostatavad uuringud peavad välja selgitama ka selle, kas koduse hapnikravi tingimustes on konkreetsele haigele üldse võimalik saavutada piisav raviefekt ja milline peaks olemas soovitud PaO2 tagav hapniku pealevool. (Gross & Vahtramäe.) Meditsiinilised näidustused koduse hapnikravi alustamiseks
jaoks annab hea informatsiooni teadmine, millises piirkonnas patsient on käinud). Konkreetsetest ravimitest rääkides näiteks klorokviin, kviniinsulfaat, hüdroksüklorokviin, meflokiin, kombinatsioon atovakuoonist ja proguaniilist. Plasmodium falciparumi puhul primakviin (oluline kuna aitab ennetada parasiidi levikut) väga oluline. Ravi puhul tuleb ka silmas pidada konkreetse haigusjuhu raskusastet näiteks kui tegu on väga raskes seisus patsiendiga, siis eeldatakse et tegu on falciparumiga, kuna tema infektsioon on kõige ohtlikum ja raskem. Lisaks on olemas ka selline ravim nagu artemisiniin. Ja lõpuks veel juurde mainida, et resistentsus on suur probleem malaaria puhul. Miks vaatamata kemoprofülaktikale patsient haigestus? Kõige tõenäosem põhjus on P. falciparumi resistentsus klorokviinile. Võib olla põhjus ka ebakorrektses
Kusjuures informatsioon sisestatakse eri töökohtadel, seal kus ta tekib. Nt. analüüsi tulemused laboratooriumis, röntgenuuring röntgenikabinetis jne. Sel moel tekivad automaatselt ka meditsiiniasutuse siseselt struktuuriüksuste andmebaasid. Nt. köögi andmebaasis kajastub, millele kui palju kulutati, millisesse osakonda tellimuse alusel ja kellele kui palju dieettoitu väljastati. Haigusjuhu informatiooni sisesetamise aluseks on haigusloo (arstikülastuse) number, mis üle isikukoodi on seotud konkreetse isikuga. Seega saame ülevaate kõigist antud isiku kohta registreeritud haigusjuhtudest ühes raviasutuses. Seose olemasolul eri raviasutuste andmebaaside vahel (nt. haigla ja polikliiniku) saab ülevaate inimese tervisest üldse - tekib isiku tervise andmebaas. Tööhõlbustamiseks on enamus sisestatavast
rakendatavate ravimeetodite tõhusust kasutades selleks oma enda patsientide andmete kumulatiivset andmebaasi. Epidemioloogia annab meile ka vahendid meditsiiniliste väidete kriitiliseks hindamiseks. Tõenduspõhine meditsiin (evidence based medicine EBM), mis kujutab endast süstemaatilist ajakohase teadusliku informatsiooni otsimist ja kriitilist hindamist ning selle kasutamist kliiniliste otsuste tegemise alusena. EBM rakendamine koosneb viiest etapist: 1. Haigusjuhu uurimise igas etapis määratle mis on see oluline informatsioon, mida ma vajan ja formuleeri selle kohta küsimus. 2. Leia parimad tõendid neile küsimustele vastamiseks. 3. Summeeri ja hinda kriitiliselt leitud tõendusmaterjali teadusliku väärtuse ja rakendatavuse seisukohast. 4. Kasuta tulemusi patsientide ravis. 5. Hinda oma võimekust küsimustele õigeid vastuseid leida. 16.Haiguse determinandi mõiste Determinandid (määravad tegurid) tegurid, mille muutumisel muutub samuti
Enamustega neist käib kaasas ka posimine ja loitsimine. Osa papüürusest pajatab aga hoopis kosmeetiliselt vahenditest kuidas muuta nahavärvi, tugevdada juuste kasvu, värvida juukseid jne. (Edwin) Smithi papüürus on vanim teadaolev kirurgiline uurimus. Seal on kirjeldatud üksnes haigusjuhte, mitte aga retsepte. Kirjutis algab peakahjustustest ja kulgeb edasi kogu keha kahjustuste kirjeldamisele. 48 kirjeldatud haigusjuhu puhul soovitatakse vaid ühel kasutada ka maagiat. Smithi papüüruse 48 kirjeldatud haigusest on 27 peatrauma kohta, 6 puudutavad selgroo kahjustusi. Iga kirjeldatud haigusjuht on klassifitseeritud ühega kolmest arvamusest: a.) soovitatav b.)ebakindel c.)mittesoovitatav. Viimaseid peetakse ravimatuteks haigusteks, see tähendab, et ka muudes Vana-Egiptuse tekstides pole leida nende raviõpetust. Lisaks on iga haiguse
, 2012). C. tetani on kõikjal keskkonnas. Vegetatiivsed vormid on hapnikule tundlikud, kuid nad sporuleeruvad kergelt ning võivad jääda keskkonda pikaks ajaks. USA-s on haigus suhteliselt haruldane, sest inimesed saavad immuunsuse vaktsineerides. Levinud on rohkem vanematel inimestel, kelle immuunsus on langenud. Arengumaades esineb teetanust sagedamini, sest puudub võimalus vaktsineerida ja adekvaatse meditsiinilise abi järele. Arvatakse, maailmas esineb üle 1 miljoni haigusjuhu ning suremuse määr on 30 – 50%. Vähemalt pooled surmadest moodustavad nakatunud vastsündinud (Murray et al., 2012). Inkubatsiooniperiood varieerub mõnest päevast kuni nädalateni. See on otseselt seotud esmase haavainfektsiooni kaugusest kesknärvisüsteemist. Generaliseerunud teetanus on haiguse kõige tavalisem vorm. See algab mälumislihaste kangestumisest, esineb suurenenud ilavoolu, higistamist, ärrituvust ja seljalihaste spasme. Haiguse tõsisema kulu korral on haaratud ka
annaabi.ee 
