GRIPP Juhendaja: Ljudmila Linnik Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Kodune töö Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on gripiviirused? Gripiviirused klassifitseeritakse ortomüksoviiruste perekonda. Gripiviirusi on A-, B- ja Ctüüpi. Pandeemilise potentsiaaliga on eeskätt A- ja B-gripi viirused, C-gripi viirus põhjustab sporaadilisi kergemakujulisi haigusjuhtumeid. Patogenees (miks ja kuidas) Grippi haigestumise esimestele päevadele on omane viiruste ja nende antigeenide rohke eritumine ninaneelu limaga ning viirusantigeeni on võimalik määrata immunoloogiliste meetoditega. Laste puhul on viirusantigeeni määramise diagnostiline tundlikkus suurem; materjal tuleb võtta analüüsiks 1.5. haiguspäeval. Täiskasvanute puhul on testi tundlikkus madalam kui lastel. Nakkuse ülekanne. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus
inaktiveerumiseks karmimaid tingimusi. Tähtsamad spoore moodustavad bakterid kuuluvad perekonda Bacillus. Nad on aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed pulgakujulised mikroobid. Bacillus liigid võivad põhjustada toidu riknemist või toidutekkelisi haiguseid. Teine oluline grupp spoore moodustavaid baktereid on Clostridium’i liigid. Enim tuntud Clostridium’i põhjustatud toidutekkeline haigus on botulism. Kuigi igal aastal teatatakse väga üksikuid haigusjuhtumeid ning inimesed tervistuvad õigeaegsel ravimisel, on haigus inimeste seas siiski väga kardetud (Cousin, 2003). Piimatööstustes määravad Bacillus’e ja Clostridium’i liigid erinevate kuumtöödeldud piimatoodete säilivusaja tingimusel, et töötlemisjärgne saastumine on madal (Giffel et al., 2002). Juba 20. sajandi alguses teavitati bakteriaalseid toidutekkelisi kõhulahtisusega kulgevaid haiguseid. 1948. aastal tegi Norra teadlane Steinar Hauge kindlaks, et kohaliku toidutekkelise
pandeemia. Kõrgem nakatumise risk on 30-50 aastastel inimestel, rasedatel või kroonilisi haigusi põdevatel isikutel. [9] Igal aastal sureb tavalisse grippi umbes 500 000 inimest. Seagripiga on seni kaasnenud surmajuhtumeid eriti Hiinas ja Vietnamis, kuid suuremaid epideemiaid pole seni puhkenud. Seagripi haiguspuhang sai teadaolevalt alguse aprillis Mehhikos, kuid laienes seejärel plahvatuslikult üle maailma. Kõige rohkem haigusjuhtumeid on registreeritud Mehhikos, USA-s, Kanadas ja Tsiilis. [9] Esimene suurem gripipandeemia registreeriti 1510. aastal. Viimati oli pandeemia 1968-1969, mille põhjustas H3N2 viirustüvi, mis nõudis kaks miljonit inimelu.[9] Seagripile avastati ka vaktsiin. Peamiseks ravimiks oli Tamiflu. Ka Eesti riik ostis antud ravimit sisse. Kuigi suurem osa sellest läks hävitamisesse, sest ravimid aegusid ennem kasutamist.
Olukorda Venemaa kinnipidamisasutustes väljendab äärmiselt hästi statistika. Samas tuleb olla kriitiline ja võtta arvesse Venemaal valitsevat olukorda ja kehtivaid reegleid, eriti kuna 77% usub et vääriks kergemat karistust. 9 10 st vangist põeb erinevaid haigusi ja 90% on arvel erinevates FPED meditsiiniasutustes. Nendest 314 000 põevad ühiskonnale ohtlikke haigusi (43.000 põeb tuberkuloosi ohtlikku vormi ja 42.000 on nakatunud HI-viirusesse). Viimaste aastatega on olnud võimalik haigusjuhtumeid oluliselt vähendada .100 000 kinnipeetavat põdes 7 aastat tagasi ohtlikku tuberkuloosi vormi, mis arvuliselt oli peaaegu 2 korda rohkem kui 2007 aastal, haigestumine tervikuna on aga langenud 2,5 korda, surmajuhtumite arv 3,8 korda. Kinnipeetavad, kes põevad vaimuhaigusi on registreeritud 400.000. Märkimisväärne on, et 2/3 venemaa vanglates olevatest kinnipeetavatest on sooritanud raske või eriti raske kuriteo. Viimase kahe aastaga on see arv tõusnud rohkem kui 5% .
riietusruumidesse, kaitseriietus olgu puhas, vigastuste katmiseks kasutatagu veekindlat värvilist plaastrit, juukseid ei tohi tootmisruumis kammida ning nad peavad olema hoolikalt kaetud jne. Ettevõtte tööline, olles oluliseks lüliks toiduainete käitlemisel, võib suurel mää- ral mõjutada ettevõtte käekäiku. Seda nii positiivses kui negatiivses suunas. Et mikroorganismid on ja jäävad meiega, siis on tähtis leida tasakaal, mis väldiks sagedasi haigusjuhtumeid. Üks võimalus tasakaalu leidmiseks on endale selgeks teha, millised on kõige olulisemad bioloogilised ohuallikad, milliste meetoditega on võimalik nende vastu võidelda ja kuidas ennast kaitsta konkreetsete ohtude eest. Teatud toidupatogeenide puhul (näiteks kampülobakterid) on väga raske leida 20 võimalusi nende absoluutseks hävitamiseks tooraines ning see ei ole tihti ka eesmärk omaette. Sellistel juhtudel on aga väga oluline viia mikroorganismide arvukus nii madalaks
alles koos südame rütmihäiretega? (Kana ja muna problemaatika ehk kumb oli enne?) Radiatsioon, kiirgumine: – kuhu valu kiirgub (nt õlga, kätte, lõuga, kuklasse, selga)? Tükitunne kurgus ? Tõsisus: kui tõsised on kaebused – mil määral piiravad rütmihäired igapäevategevusi? Aeg: millal tekkisid, äkitsi/aeglaselt, sammhaaval? Kas te olete sellega seoses kunagi ravi saanud? Täiendavad küsimused: Kas perekonnas on esinenud sarnaseid haigusjuhtumeid? Milliseid ravimeid te tarvitate? (Nt Lasix – hüpokaleemia oht; vt allpool loetletud ravimid) Milliseid haiguseid põete, mis võiksid südame rütmihäireid või tavapärasest rütmist kõrvalekaldumise reaktsiooni tekitada? Süda (kõik rütmihäired), neerud (hüper- ja hüpokaleemia), kilpnääre (ületalitluse korral siinustahhükardia ja kodade virvendus, alatalitluse korral bradükardia), kõhulahtisus (hüpokaleemia), kopsuhaigused (tahhükardia), allergiad jne.
annaabi.ee 
