,,Naer on terviseks" ,,Kõtistamise kõrred" Need jutukogumikud tõid talle Nalja Vilde hüüdnime. REALISM ,,Raudsed käed" ,,Külmale maale" (eesti kriitilise realismi esimene väärt teos) Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsusega inimene on olude ohver. ,,Külmale maale" Jõuka Nirgu talu ääremail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik. Popsipere ema kolme alaealise lapsega ja haigevoodist tõusnud vanem poeg Jaan on sattunud väljapääsmatusse viletsusse. Võimatus perele tööga elatist teenida ja ülekohtused solvangud tõukavad ausameelse, kuid nõrga loomuga noormehe kurjale teele. Algul nõustub ta vargust varjama, siis võtab ise kuritööst osa. Jaanile vastandub kalk ning variserlik Virgu Andres. Siiski leevendab üldist rusuvat ja lootusetut õhkkonda Virgu Andrese õilsameelne tütar Anni, kes südame sunnil läheb koos Jaaniga vangi ja Siberisse
teda loodus talvised väljad Tartumaal, kaljusaared Murmanski lähedal, Saaremaa rohelised rannad, Lohusalu oma kalurimiljööga. Kadakasalu hävimisele Lohusalus reageeris ta maaliga "Reekviem hukkunud kadakatele" (1994). Kogu loomingu vältel on ta maalinud lilli nii suuri kompositsioone, nagu "Lilled Mozartile" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1991-94), kui ka väikesi etüüde, nagu õrnad ja puhtad "Anemoonid", mida ta võis viimati vaadata oma haigevoodist. Aastail 1962-77 oli Muuga õppejõud ERKI-s (alates 1967 dotsent). 1965 omistati talle ENSV teenelise kunstitegelase nimetus. 1965/66 toimus Tartu Kunstimuuseumis tema esimene personaalnäitus (kahasse Nikolai Kormasoviga). Tema arvukatest isikunäitustest meenutagem uuemaid abstraktseid ja sümbolistlikke teoseid koondavat väljapanekut "Vaikuse helid" Kunstihoone Galeriis (1997), ülevaatenäitust "Valge valgus" Adamson-Ericu Muuseumis
Mascarillel käis hommikul hertsog isiklikult külas ning kutsus teda endaga maale hirvejahile. KAHETEISTKÜMNES STSEEN Mascarille teatab, et neil on väikene kiirpidu aga varsti on nõus korraldama kõigi auks kombekohase balli. Hakkab seejärel lalisema ning tantsib üksinda. Sõimab pillimehi, et need ei suuda temaga taktis püsida ning mängivad liiga tormakalt jne. Jodelet teeb sama asja ning tema põhjenduseks, et miks pillimehed ei peaks nii kiiresti mängima on, see et ta tõusis just haigevoodist. KOLMETEISTKÜMNES STSEEN La Grange tuleb karjudes sisse, kepp käes. Röögib, et mida nad tevad ning et on neid sulisid juba kolm tudi taga otsinud. Mascarille karjub peksa saades, et ta ei teadnud, et see nii võib lõppeda. NELJATEISTKÜMNES STSEEN Madelon ja Cathos on mõlemad shokis ning ei mõista, et miks nad ennast peksta küll lasid. Jodelet ütleb ,et see oli kihlvedu ning Mascarille,et ta ei tahtnud vihastuda, kuna tal on äge iseloom. VIIETEISTKÜMNES STSEEN
mõlemad mehed viiks oma lubadused täide. Selline kahemõtteline kommunikatsioon 7 A. Winterling, lk 54 8 A. A. Barrett (viide 5), lk 64-65. 9 A. Winterling, lk 60-61. 10 A. A. Barrett (viide 3), lk 51-52. imperaatoriga oli tavaliseks saanud ning Caligula tahtis näidata, et sellisel suhtlusviisil on lõpp ja ta võtab selliseid ütlusi sõna-sõnalt.11 Caligula oli lapsendanud Tiberiuse lapselapse Gemelluse, et ta saaks pärida võimu pärast Caligulat. Oma haigevoodist kuulutas aga Caligula, et Drusilla pärib tema imperaatorliku ,,vara ja trooni", mille järgselt saaks Lepidus troonipärijaks. Kui ta oma tervise tagasi sai, siis ta tegi plaani Gemelluse elimineerimiseks. Gemellust süüdistati selles Caligula vastu, et ta lootis Caligula surma ja üritas kasu saada sellest. Tsentuurio ja sõjaväe tribuun saadeti teele, mis sundis teda enesetappu tegema. Edasi ei läinud Macrol enam nii hästi. Imperaator määras ta Egiptuse prefektiksja tema
,, K õtistamise kõrred" Need jutukogu mikud tõid talle Nalja Vilde hüüdni me. REALISM ,, Raudsed käed" ,, Kül male maale" (e esti kriitilise realis mi esi m ene väärt teos) Vilde kujutab ebavõrdsust ja vastuolusid tolleaegses Eesti külas ja põhjendab kuritegevuse levikut majandusliku viletsuse ga ini mene on olude ohver. ,, Kül male maale" Jõuka Nirgu talu ääre mail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik. Popsipere e ma kol m e alaealise lapse ga ja haigevoodist tõusnud vane m poe g Jaan on sattunud väljapääsmatusse viletsusse. V õi matus perele tööga elatist teenida ja ülekohtused solvangud tõukavad ausame else, kuid nõrga loo muga noor mehe kurjale teele. Algul n õustub ta vargust varjama, siis võtab ise kuritööst osa. Jaanile vastandub kalk ning variserlik Virgu Andres. Siiski le evendab üldist rusuvat ja lootusetut õhkkonda Virgu Andrese õilsa me elne tütar Anni, kes südam e sunnil läheb koos Jaaniga vangi ja Siberisse
annaabi.ee 
