Kuna sotsiaalministeeriumil tuleb arstide streiginõudmiste täitmiseks oma eelarverealt leida 3,5 miljonit, siis sotsiaalministri Hanno Pevkuri ettepanekul tuleks loobuda töötutoetuse tõstmisest 65 eurolt 145 eurole, sealjuures tõstetakse viisiditasu 5 eurole ning haigla voodipäevatasu 2,5 eurole. See tähendab, et arstide palgatõusu maksaks osaliselt kinni patsient. Patsiendi omaosaluse tõstmise asemel võiks maksimummääras kasutusele võtta haigekassa jaotamata kasumi. Haigekassal on jaotamata kasumit 136 miljonit eurot ning seaduse järgi võib sellest kasutusele võtta 30%, aga mitte rohkem kui 7% eelmise aasta tervishoiueelarvest. Kuigi protsentuaalselt tähendab see, et haigekassa tulemist võib kasutada 39 miljonit, võetakse kasutusele siiski 9 miljonit. Põhjuseks, miks ei võiks seda teha maksimummahus, tuuakse riigieelarve tasakaalu. Leian, et streik on lääneliku kultuuriruumi normaalne koostisosa ning viimasel ajal ühe
kindlustada laste hambaravi rahastamine. (Koppel, et al., 2008) Eesti tervisesüsteemi rahastatakse peamiselt avaliku sektori vahenditest, millest põhiosa tuleb sihtotstarbelisest ravikindlustusmaksust, mis moodustab üle 60% kogu tervisesüsteemi rahastamisest. Ravikindlustussüsteemi korraldab Eesti Haigekassa, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik. Piirkondliku tegevuse paremaks korraldamiseks on haigekassal neli piirkondlikku osakonda. Teisteks olulisteks avaliku sektori rahastajateks on Sotsiaalministeerium, kes vastutab kindlustamata isikute vältimatu abi ja kiirabi kulude katmise eest riigieelarve vahendite abil ja on suurim rahvaterviseprogrammide rahastaja. Kohalikel omavalitsustel puudub tervisesüsteemi rahastamisel selge roll ning seetõttu on nende panus sellesse väike ning sõltub iga kohaliku omavalituse otsustest. Erasektori kulud,
kohta, et nad kuuluvad riskirühma. Dr Lagle Suuroru ja Inna Turi läbi viidud 15-aastaste kooliõpilaste mittenakkuslike haiguste riskitegurite uuringus on arvesse võetud nelja riskitegurit: kõrgenenud vererõhk, ülekaalulisus, väheliikuv eluviis ja suitsetamine. Sellekohaselt esineb rohkem kui pooltel (55,6%) õpilastel ilma soolise erinevuseta nimetatud riskitegureid (Suurorg, Tur 2008: 25). Koolitervishoiuteenuse osutamiseks on Eesti Haigekassal 2008. a seisuga 242 lepingupartnerit, kes erinevates vormides osutavad teenust rohkem kui 170 000 õpilasele. Kõige suurem teenuse osutaja on SA Tallinna Koolitervishoid, kes koordineerib kõikide Tallinna munitsipaal-, era- ja riigikoolide (kokku 83 kooli) tervishoiuteenust ligi 43 000 õpilasele. Teine suurem ettevõte on OÜ Tartu Koolitervishoid (12 000 õpilast). Teenuse pakkujatest ligi 200 on perearstiabi osutavad ettevõtted, lisaks 10 haiglat, füüsilisest isikust
Keskerakond protestib ravikulude kärpe vastu Keskerakonna volikogu tegi täna avalduse, milles taunib valitsuse otsust vähendada tervishoiuteenuse piirhindu kuue protsendi võrra, sest see toob endaga ravijärjekordade järjekordse pikenemise, patsiendi omaosaluse suure tõusu ja eriti just noorte arstide-õdedelahkumise uue laine. „Kui avalikkusele esitatud järgmise aasta riigieelarve on üles ehitatud sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele järgmisel aastal 3,2 protsendi võrra, siis haigekassal kästi eelarve teha 6,9- protsendipunktise langusega,“ ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. „See tähendab, et tervishoidu ootab ees kaks korda suurem kärbe, kui muud valdkonda. Märtsi algul haigekassa nõukogu juba suurendas ambulatoorse arstiabi ravijärjekordade maksimumpikkust seniselt neljalt nädalalt kuuele. Statsionaarse eriarstiabi järjekord võib nüüd olla aga kuni 8 kuud pikk.
hüvitise maksmisel: · Haigekassa nõuab tööandjalt tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 6 alusel 100 protsendi ulatuses makstud hüvitise ja sõltuvalt ravireziimist nimetatud paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 alusel, 80 protsendi ulatuses arvutatud hüvitise vahe. Kuigi RaKS § 10 lg 6 p 4 ei sätesta otsesõnu regressinõude esitamise eeldusena tööandja süüd, tõlgendab kolleegium seda sätet selliselt, et Haigekassal on tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel makstud hüvitise tagasinõudeõigus üksnes juhul, kui tööandja on tööõnnetuse või kutsehaiguse põhjustamise eest vastutav, st et ta põhjustas tööõnnetuse oma kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi. Sellise järelduseni viib RaKS § 105 lg 6 p 4 süstemaatiline ja ajalooline tõlgendamine. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine - 1
annaabi.ee 
