arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks. 1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pomm, mis ei lõhkenud. See pani teda oma elu ümber hindama ning ta otsustas Eestist põgeneda Soome. Sealt pidi ta õige pea edasi liikuma seoses Nõukogude Liidu nõudmistega Soomele. Järgnes põgenikelaager Rootsis, töö- ja elukohaotsingud. Haridus geograafias võimaldas tal lõpuks leida töö geograafiainstituudis. Hiljem töötas kindlustus- ja haigekassaametnikuna. Veel Eestis elades ja töötades valmisid suvekuudel romaanid “Tuli ja raud” (1938), “Õige mehe koda” (1940) ja “Rohtaed “ (1942). Tegu on triloogiaga, mis käsitleb linnastumise mõju ühiskonna erinevatele klassidele. “Tule ja raua” ilmumisel šokeeris kirjandusringkondi Ristikivi küpsus, suurepärane stiil ning detailne olustikukirjeldus - autor oli raamatu ilmumisel vaid 25 aastane.
Ø Tunne, et maailmas ollakse võõras või pagulane Rännakud Ø Rändas läbi Euroopa aja ja ruumi nii teostes kui oma elus Ø Köitis tundmatu maailm Ø On kirjutanud kolm reisikirja Ø Alguses kirjeldas rohkem loodust, hiljem meeleolusid ja tundeid Ø Tundis hirmu reisile minnes ja sealt ka tulles Ø Teda lummasid eelkõige Itaalia ja Kreeka Pagemine Ø 1943. a Soome Ø 1944. Rootsi Ø Töötas kindlustus- ja haigekassaametnikuna Ø 65. eluaasta: lootus pensionäripõlve pääseda Ø Suri 19. juulil 1977 (oletuslik) Ø Viimane puhkepaik asub Stockholmi M etsakalmistul Ø Diskussioonid põrmu asukoha teemadel Karl Ristikivi tähtsus Ø On läinud kirjanduslukku Eesti ühe parima romaanikirjanikuna Ø Avaldas Eesti ühe silmapaistvaima luulekogu "Inimese teekond" Ø Väga kõrgelt on hinnatud tema lühiproosaloomingut ("Sigtuna väravad") Ø Suri üksikuna
Teose olulisust näitab A. H. Tammsaare avalik kiiduavaldus Ristikivile. 1943. aastal pärast ülikooli lõpetamist cum laude astus Ristikivi Saksa sõjaväkke, kus teenis aega staabikirjutajana. Samal aastal põgenes ta Soome võib pidada tema pagulaselu alguseks. Helsingis töötas ta sekretäri ning asjaajajana Eesti Büroos ning oli ka seotud vabariikliku vastupanuliikumisega. 1944. a. suundus edasi Rootsi, kus teenis elatist töötades kindlustus- ja haigekassaametnikuna. Rootsis elades ilmus tema loomingu paremik (nt. kirjandusteadlaste poolt armastatud modernistlik romaan ,,Hingede öö"), ühtlasi tegutses ta ka kirjanduskriitikuna. Üksinduse peletamiseks kirjutas Ristikivi ka luuletusi (1972. a. luulekogumik ,,Inimese teekond").Üksinduse peletamiseks kulutas Karl puhkused reisimisele. Reisimine oli Ristikivile kui väljapääs ängistusest, depressioonist ja üksindusest ning rutiinsest ametnikutööst. Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977.
aasta pommitamine Tartus, Ristikivi töötas Laial tänaval, kuhu kukkus tema kontorisse ka pomm, mis ei plahvatanud. 43ndasse aastasse jääb ka episood, millest ta rääkida ei taha ta astub vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke, kuid tundub, et ta selles sammus ka pettub. Ta põgeneb algselt Soome, kus ta töötab mõnda aega Eesti büroos asjaajajana. Kui asjad edasi arenevad, siis ta lahkub Soomest Rootsi. Pikemalt jääb pidama Stockholmi, kus ta töötab kindlustus- ja haigekassaametnikuna. Ei abiellu kunagi ja elab üksi. Ta kirjutab põhiliselt oma suvistel puhkuseaegadel ta reisib küllalt palju. Eriti südamelähedaseks saab talle Rodose saar Kreekas (Vahemeremaad). On suisa mõtteid, et Ristikivi hakkab esindama vahemerelikku vaimulaadi Eesti kirjanduses. On püütud rõhutada, et ta on kuidagi üksik ja omaette. Ristikiv sureb Rootsis 1977ndal aastal ja täpselt surmakuupäeva keegi ei tea. Ta sureb üksi oma korteris ja mõnda aega hiljem sealt ka leitakse
armastuse poole. 8.2.K.Ristikivi elu ja looming, ühe teose analüüs 19121977 Karl Ristikivi on sündinud Läänemaal Paadrema vallas, ema oli taluteenija. Lõpetas 1930 Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli, 1932 Tallinna Kolledzi humanitaarharu ja 1942 TÜ geograafia erialal. 1943 põgenes Soome, sealt Rootsi, kus töötas Uppsala Ülikoolis. Püsivaks elupaigaks Stockholm. Töötas kindlustus ja haigekassaametnikuna. Suviti reisis enamasti LõunaEuroopas. Pagulusperioodil avaldas 14 romaani, ühe novelli ja luuletuskogu. Ta suri Stockholmis 1977. Looming: Mõjutajaid noores eas: T.Mann, Tammsaare, Põhjamaade romaanid. Esimene jutt ilmub 1928, hiljem laste ja vestekirjanik (Perekonnaleht, Vaba Maa, Nädal Pildis). Lasteraamatud Lendav maailm (35), Sinine liblikas (36) ja Sellid (38) kuuluvad oma aja lastekirjanduse paremikku. Kirjutab ka külajutte, enamasti on tegemist
annaabi.ee 
