Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hagilt" - 5 õppematerjali

Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv
25
doc

Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv

Menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega; isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel, vastavalt TsMS § 146 toodule. 7.1. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 7.1.1. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vaba- riigile tasutav rahasumma ning seda tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseis- va nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitata- valt määruskaebuselt, vastavalt TsMS § 139 toodule. 7.1.2. Asja läbivaatamiskulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud

Õigus → Õigusteadus
310 allalaadimist
Tsiviilprotsess
27
doc

Tsiviilprotsess

5. Menetluskulud ­mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus. Menetluskulud on tsiviilkohtumenetluses seadusega kehtestatud rahalised maksed, mis kaasnevad tsiviilasja läbivaatamisega ning mis seaduses sätestatud juhtudel ja korras jäävad poolte kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud: · Riigilõiv on rahasumma, mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest. Riigilõivu tuleb tasuda: hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. · Kautsjon ­ kassatsioonikautsjon, hagi tagamise kautsjon, kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
142 allalaadimist
Tsiviilkohtumenetlus
23
doc

Tsiviilkohtumenetlus

tekkis, kuna kostja viivitas aktsiate eest tasumisega; hageja on varem esitanud korduvalt erinevaid nõudeid kostja vastu, s.h on ta hagenud ka 6646 kr kui mitteõigeaegse tasumisega tekkinud kahju, see nõue jäeti rahuldamata; hageja leiab, et tegemist on uue hagiga ja kahju seisneb tegelikult saamata jäänud tulus ning on ka 100 kr võrra väiksem. Hageja esitas ka nõude 600 kr riigilõivuks tasutud summa mittekasutamise tagajärjel tekkinud kahju nõudes (hageja tasus eelmiselt hagilt, mis rahuldati riigilõivu 600 kr, mis kohtuotsusega kostjalt välja mõisteti, kuid hageja ei saanud nimetatud summat seetõttu 2 a ja 3 kuud kasutada.) Kas hagi kuulub menetlusse võtmisele? res iudicata, § 371 lg 1 p 4 alus: § 363 lg 1 p 2 ­ sama (samad asjaolud) ese: § 363 lg 1 p 1 ­ saamata jäänud tulu on üks kahju liike, st sama; nõude summa muutmine ei muuda asja teeb määruse menetlusse võtmisest keeldumise kohta 46

Õigus → Õigus
542 allalaadimist
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

märkida millal, kelle poolt ja kuhu on riigilõiv tasutud või lisada hagiavaldusele riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus ei toimeta hagiavaldust enne kostjale kätte, kui hageja on tasunud riigilõivu. Sama põhimõtet kohaldatakse ka siis, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem. Riigilõivu tasumata jätmisel või vähem tasumisel jätab kohus hagi läbivaatamata. Riigilõiv tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt, hagita menetluse avalduselt ja ringkonnakohtule esitatavatelt kaebustelt. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-149-09 leidnud, et olukorras, kus riigilõivu määrad muutusid enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja algust, tuleb riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda mitte hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu määradest, vaid apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivu määradest. Tsiviilasja hind ei ole kohtuastmeti muutunud, vaid muudetud on

Õigus → Õigus
159 allalaadimist
TÖÖLEPINGU SEADUS
384
pdf

TÖÖLEPINGU SEADUS

nõuda ka TsÜS-s sätestatud üldistel alustel ja korras (TsÜS §-d 84 ja 90). Näiteks võib ülesütlemise tühistada, kui ülesütlemisavaldus on tehtud eksimuse või pettuse tulemusena (TsÜS §-d 92 ja 94), arvestades TLS §-st 13 tulenevaid erisusi. 6. Riigilõivu seaduse § 22 lõige 1 näeb ette ammendava loetelu toimingutest, millelt ei tule riigilõivu tasuda. Selle paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt ei tule riigilõivu tasuda töö- vaidluses esitatud hagilt või kaebuselt, milles nõutakse töötasu või töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Riigilõivuvabad on ka töötaja hüvitisnõuded, mille rahuldamise eeldu- sena peab kohus tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse.83 Seega kui töötaja nõuab ülesütlemise tühisuse tulemusena tööandjalt TLS §-s 109 ettenähtud hüvitisi, siis on ka need nõuded riigilõivuvabad. § 106. Tööandja ülesütlemise vaidlustamine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega

Õigus → Õigus
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun