riigisisesesse õigusesse). Direktiivist tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral on rikkumiseks, kas direktiivi õigeaegne ülevõtmata jätmine (non-communication) või ebakorrektne ülevõtmine (non-compliance) ehk sisuline rikkumine. Võib algatada komisjon liikmesriigi vastu või liikmesriik teise liikmesriigi vastu 16. Tühistamismenetlus. Tühistamismenetlus on kohtumenetlus, mis on algatatud EL õigusakti kehtetuks tunnistamiseks. Hagi esitajatena tuleb eristada eesõigusega hagejaid ja eesõiguseta hagejaid Erinevus: eesõigusega hagejad võivad akti vaidlustada ka siis, kui nende õigused ei ole rikutud. Eesõiguseta hagejad saavad vaidlustada ainult nende subjektiivseid õigusi rikkuvaid akte. Eesõigusega hagejad: liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon. Eesõiguseta hagejad: kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee. Aga ka füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad vaidlustada ainult temale adresseeritud või teda otseselt
Seda võimalust kasutatakse aga arva. Hagi esitaja: liikmesriik. Kostja: teine liikmesriik. Pooled: liikmesriik versus liikmesriik. Tegemist on objektiivse menetlusega, st et liikmesriigi enda õigused ei pea olema rikutud selleks, et teine liikmesriik kohtusse anda. TÜHISTAMISMENETLUS- ELTL art 263- Tühistamismenetluses on kohtumenetlus, mis on algatatud EL õigusakti kehtetuks tunnistamiseks. Hagi esitajatena tuleb eristada eesõigusega hagejaid ja eesõiguseta hagejaid Erinevus: eesõigusega hagejad võivad akti vaidlustada ka siis, kui nende õigused ei ole rikutud. Eesõiguseta hagejad saavad vaidlustada ainult nende subjektiivseid õigusi rikkuvaid akte. Eesõigusega hagejad: liikmesriik, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon. Eesõiguseta hagejad: kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee. Aga ka füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad vaidlustada ainult temale adresseeritud või teda otseselt ja
esialgu plaanitud. Kompromissile suunamine sõltub järeleandmisele suunamise meetodite oskuslikust rakendamisest kohtuniku poolt, kohtuniku õigusteteadmisest, konkreetsest arutuluskäigust ja argumentidest, kohtulikest presedentidest ning sarnaste kaasuste lahendamise praktikast. · Menetlusega kaasnevate ebameeldivuste väljatoomine ja reaalse asjade käigu rõhutamine.Advokaadid ja kohtud peaksid enne menetluse algust informeerima hagejaid sellest, missugused võivad nende kulutused olla ja kui kaua võiks kohtuotsuseni jõudmine aega võtta · Vaidlusküsimuste konkretiseerimine. Õiguslikku tähendust omvad tõendatud asjaolud. Tõendatud aspektide väljatoomine aitab kohtuasjas pooltel aru saada, mida kohus üleüldse arutama hakkab, ning teha järeldused vaidluse mõttekuse kohta. · Kompromissi eeliste rõhutamine. Kohtumenetluse negatiivsete külgede asemel võiks
menetlusse ei puutu aga sellest osa ei võta. 8. Pent, Anderson, Kuusk ja Vilu esitasid hagi AS Kaevur vastu saamata töötasu nõudes. Kas ja kui, siis kuidas saavad Pent, Anderson ja Kuusk teha asjaajamise kohtus Vilu ülesandeks? Kas see riivab Vilu kui poole Õigusi protsessis? Kuidas saab AS oma huve kohtus kaitsta? Millega on hageja poolel tegemist? TsMS § 207 lg.2 järgi iga hageja osaleb menetluses iseseisvalt ja TsMS § 218 lg.1 p.4 alusel võib teisi hagejaid esindada ka üks hageja kaashagejate volitusel. Volitus eeldab TsÜS i järgi aga volitatava nõusolekut. Seega Vilu õigusin ei ole kuidagi riivatud, kui ta on nõus esindama teisi ja kindlasti ei mõjuta esindamine kuidagi tema enda kui hageja õiguste või kohustuste mahtu ja nõuet. AS Kaevur saab oma õigusi kaitsta kas seadusliku esindaja s.o juhatuse liikme ( TsÜS ja ÄS alusel) või lepingulise esindaja ( TSMS § 218), s.o advokaadi või
Hageja õigus on esitada hagi ning juba esitatud hagi puhul määratleda vaidluse ulatus- haginõuet vähendada või suurendada, muuta hagi alust ja eset, taotleda kostja asendamist. Hagejal on õigus hagi igal ajal tagasi võtta või hagi menetlusest loobuda. Kostjal on alati õigus hagi õigeks võtta, samuti võivad pooled sõlmida kogu menetluse käigus kompromissi. Menetluskaaslus Õigussuhtes võib osaleda rohkem kui kaks isikut, seega on ka kohtuvaidluse puhul võimalik, et hagejaid või kostjaid on mitu. Sellist olukorda nimetatakse menetluskaasluseks. Mitme hageja osalemisel kohtuvaidluses on tegemist aktiivse menetluskaaslusega, mitme kostja vastu esitatud hagi puhul on tegemist passiivse menetluskaaslusega ning kui nii hagejaid kui kostjaid on mitu, siis on tegemist segakaaslusega. Iga hageja või kostja osaleb menetluses iseseisvalt st tema toimingust ei tulene kaashagejale või kostjale õiguslikke tagajärgi
annaabi.ee 
