· Tsiviilõiguses institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus 2.asjadega seotud õigussuhted 3.hagid õiguste kaitse Justianuse koodeks Justinianus 482565 · valitses 527565. Corpus Iuris Civilis · 527533 pKr; ühine pealkiri 1583 (Gothofredus) · Institutiones (533) · Digesta seu Pandectae (530533) · Codex Iustinianus 529 pKr pole säilinud · 534 pKr uus redaktsioon Codex Iustinianus repetitae praelectionis · 12 raamatut (liber) · 4600 korraldust alates Hadrianusest kuni Justinianuseni. 18
Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises. Corpus juris civilis on Bütsantsi keisri Justinianuse korraldusel 6. sajandil kodifitseeritud Rooma õiguse kogu, mis koosneb neljast osast: 1. Institutiones (Rooma õiguse alused); 2. Digesta ehk Pandectae (rooma juristide kirjutiste põhjal koostatud õiguse kogumik; 3. Codex Justinianus (Rooma keisrite - Hadrianusest Justinianuseni - antud seaduste kogumik); 4. Novellae (uued 535.-565. a. seadused). Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Kuningate aeg 753-509 eKr esimene kuningas Romulus, kokku valitses 7 kuningat..legendi järgi asutas rooma linna üks kaksikutest Romulus, kelle emaunt imetas. Tegelikkuses oli rooma piirkond asustatud juba ammu enne linna rajamist.
Codex Iustinianus · cursus honorum: · 529 pKr pole säilinud quaestor · 534 pKr uus redaktsioon tribunus plebis aedilis Codex Iustinianus repetitae praetor (praetor urbanus, praetor praelectionis peregrinus) · 12 raamatut (liber) consul · 4600 korraldust alates censor Hadrianusest kuni Justinianuseni Rooma õiguse hilisemad mõjud Digesta seu Pandectae · Rooma õiguse retseptsioon · 530-533 pKr Rooma õiguse taassünd ja uurimine · lad. k. Digesta (digerere Ülikoolide rajamine 11.-12. saj-l korda seadma) või kr. k. (eriti Bologna ülikool) Pandectae ( ) Glossaatorid · 50 raamatut (liber) · Kodifitseerimine:
oma õiguskool, mille Justinianus oma õigusreformi käigus sulges. Nendest koolidest on meieni jõudnud kommentaare. Bütsantsi juristid püüdsid selgitada õigustermineid ja definitsioone. Näit. Kyrillos Vanema töö "Definitsioonidest." Allikad Sel perioodil koostatakse 3 seaduste kogu, mis sisaldavad peamiselt keisrite konstitutsioone alates keiser Hadrianuse seadusandlusest: Codex Gregorianus. Koostati eraviisiliselt umbes 295.a., sisaldas konstitutsioone aastaist 196-295 Hadrianusest Diocletianuseni Codex Hermogenianus Codex Theodosianus Koostati ametlikus korras keiser Theodosius II korraldusel 438 (Idas)/439(Läänes). Koodeks kehtis Bütsantsis kuni CIC jõustumiseni. Läänes võeti koodeks osaliselt üle germaanlaste hõimuõigustesse, seega oli tema mõju tuntav 12. saj. Allikas sisaldas 3000 konstitutsiooni alates 312.a., kuid koostajad võisid neid vastuolude kõrvaldamiseks muuta ja täiendada. Koodeks jagunes 16 raamatuks (1. raam. õigusallikad; 2.-5
Keeras ära orja piinamise. Ei tohtinud ka müüa orja kupeldajatele prostituutideks või gladiaatoriteks. On teada juhtum, kus emand saadeti pagendusse, kes oma orje kohtles liiga karmilt tühiste eksimuste pärast. Kõiki orjade kaitseseadusi on peetud Hadrianuse võitluseks aristokraatiaga ning pigem poliitiline kemplemine. Kas keiser ka ise orjade vastu nii õiglane oli on kaheldav. Hadrianus piiras ka isanda õigust surma mõista. Antonius Pius võimaldas orjadel kaebekirju esitada ( Hadrianusest järgmine keiser). Hadrianus põhjendas ka oma kaitseseadusi. Pius kuulutas ka põhjuseta orja tapmise võrdseks võõra orja tapmisega. Constatinus Suur ( I kristlik keiser) selgelt nimetas isandat süüdi mõrvas, kui ta sihilikult tapab oma orja. Õiglase ja heausklikult karistab orja , pole see tapmine ega mõrv (319). Prja tohtis kasut vitstee ja piitsaga, kui neid kasut suri siis ei saanud midagi ette heita . Orja ei võinud karistada kepi, kivi või relvaha,mis oleks mõrv olnud
See on õpik, mis on tõstetud seaduseks. Ametlik õpik bütsantsi juristidele. 2. Digesta ehk Pandectae (rooma juristide kirjutiste põhjal koostatud õiguse kogumik, mis põhines rooma juristide esitatud tõlgendustel) koostati 530-533, koosneb 50 raamatust, tähtsamad autorid Ulpianus ja Paulus; 3. Codex Justinianus (Rooma keisrite - Hadrianusest Justinianuseni - antud seaduste kogumik) koosneb 12 raamatust, tekst on nii kreeka- kui ka ladinakeelne; 4. Novellae (uued seadused ja korraldused). Koostati pärast 534-556. Mitteametlik ja kirjutatud kreeka keeles. On olemas koodeksi 2 redaktsiooni. Esinesid vastuolud CIC erinevate osade vahel. Lisaks on vastuolud ka digestade erinevate osade vahel. CIC ei ole koodeks tänapäevases mõttes. Igapäevaellu läks CIC kreeka keeles
annaabi.ee 
