Kuidas on mõjutanud Vana-Rooma Euroopa kultuuri? Rooma impeerium on inspireerinud mitmeid juhte ja kuningaid läbi Euroopa ajaloo, kelle kõigi jaoks on eeskuju Vana-Rooma. Impeeriumi ajastul ulatus see riik atlandi ookeanist kuni Armeeniani ja Saharast, Hadriani müürini. Impeerium mille suurus oli tohutu ja mille maastik, kliimastikuolud ja kultuurid kõik olid erinevad. Tänapäevast ühiskonda on mõjutanud roomlased tugevalt nii seaduste loomises, demokraatliku riigi juhtimises, tehnoloogia, mõjutused keeles, kirjandus, kunst, infrastruktuur ja linna planeerimine on kõik alad, kus Rooma ideesi on näha. Rooma muidugi aitas ka kristluse levikule kaasa. Üks tähtis Vana-Rooma mõjutus on seaduse valdkonnas
nooblis palees, kus Aurelius veetis ka suurema osa oma lapsepõlvest. Marcus Annius Verus II suri 138. aastal. Oma vanaisa kohta ütleb Marcus: ,, Tal oli lahke loomus ja alati heatujuline." Tolle aja trendide järgi õpetati Marcust kodus. Sealt sai ta ka filosoofia pisiku. 132. aastal hakkas Aurelius riietuma ja käituma nagu filosoof. Ta isegi magas põrandal, kuid lõpuks veenis ema ta uuesti voodis magama hakkama. 128. aastal, saadeti Aurelius, tolle aegse keisri Hadriani poolt preestri kooli Saliis. Marcus võttis oma usulisi kohustusi tõsiselt. Kiirelt tõusis ta preestrikooli tasemel ordu meistriks. Keiser Hadrian, kellega tal olid head läbisaamised pani talle hüüdnimeks Verissimus ehk ,,Kõige õigem". 136. aastal tehti Marcusest linna prefekt. See polnud just kõige tähtsam ametikoht, kuid oli siiski väga prestiizne. Tööle määras Aureliuse keiser Hadriani hea sõber Lucius Ceionus
oskuslikult ruumide paigutus ja vundamendi konstruktsioonid (olenevalt maa-ala pinnamoest). Rooma aedades olid populaarsed ka nn filosoofidia aiad. Hadrianuse villa (118-138 AD) tunti filosoofia aiana Stoa poikile nime all sammaskäikudega piiratud õue. Sammaskäikude all sai jalutada - vastavalt soovile kas varjus või päikese käes. Basseini ümbritsesid korrapäraselt istutatud puud ja peenrad, arvatavasti leidus Stoa poikile's ka hobuste võidusõidurada (hipodroom). Lähedal asus Hadriani paviljon - saarekesel keset ümmargust tiiki. Saar on ümbritsetud kõrgest müürist ja sammastest. Saarele viivad sillad, mida sai üles tõsta, kui keiser täielikku rahu soovis. Paviljonis oli paar tuba, raamatukogu ja söögituba. Keskel väike sammastega palistatud väljak, mille keskel purskkaev keset lillepeenraid. Hadrianuse villa neli ajastule iseloomulikku omadust: konstrueeritud piirkondade muutmine aedadega piirkondadeks;
Athena Chalinitis (Χαλινιτις) oli see, kes andis Bellerophonile valjad (Χαλινός), et too saaks taltsutada Pegasose. Athena Chalinitise kultuse olemasolu kohta Korintoses arhailisel perioodil pole ühtki veenvat tõestust. Pausaniase külaskäigu ajal oli linnas jumalanna pühamu, kuid selle ehitamise aeg on teadmata, samuti pole leitud pühamu jäänuseid. Ainukeseks tõendiks pühamu olemasolust on Hadriani ajal vermitud münt, millel on kujutatud Athena Chalinitist valjastega paremas ning oda ja kilbiga vasakus käes. 2. Athena Hippia (‘Ιππία) esineb Pindarose müüdiversioonis, mille kohaselt Bellerophon pidi ise Pegasose valjastama ning vajas selleks Athena abi. Väidetavalt olevat Bellerophon peale valjade saamist Athenale tänutäheks altari pühendanud
tekitas pingeid. Samuti lisasid pingeid hellenistlike nimede kinnitamine juutide linnadele ja paikadele, nt Zeusi nimele viitavad nimed, mis juudid suht närvi ajas. Majanduslikult lisas pingeid roomlastest maaomanike represseeiv suhtumine juudi üürnikesse. Pmst roomaste süü, et pinged käest lõid. Dio Cassius kirjutab, et ülestõusu põhjustas Roomlaste plaan Jeruusalemmast kreeka-romaani linn teha - Aelina Capitolina. Teisalt kirjutatakse, et ülestõusu põhjuseks on Hadriani poolt kehtestatud ümberlõikuse keeld või valelik lubadus templit uuesti ehitada. Siiski pole kumbki teooria kinnitust leidnud. Tagantjärele saab samas väita, et esimesed kaks põhjust olid pigem potensiaalsed ülestõusu tagajärjed. Samas kuna Hadrain külastas Palestiinat 130 pKr paiku ja tal oli küll kombeks hellenistlike hooneid ja linnu rajada, samas kaheti võetav asi. Igatahes, ilmselt oli olemas juutide seas ka hulk inimesi, kes toetasid Hadriani hellenistlikke püüdlusi.
Stoa poikile - hiiglaslik, 232m pikk ja 97m lai sammaskäiguga piiratud õu, mille keskel suur bassein. Pärit Kreekast (kreeka k poikilos - kirju, mitmekesine, vahelduv). Nn filosoofide aed. Siin sammaskäikude all sai jalutada - vastavalt soovile kas varjus või päikese käes. Basseini ümbritsesid korrapäraselt istutatud puud ja peenrad, arvatavasti leidus siin ka hobuste võidusõidurada (hipodroom). Siin lähedal asus Hadriani paviljon - saarekesel keset ümmargust tiiki. Saar on ümbritsetud kõrgest müürist ja sammastest. Saarele viivad sillad, mida sai üles tõsta, kui keiser täielikku rahu soovis. Paviljonis oli paar tuba, raamatukogu ja söögituba. Keskel väike sammastega palistatud väljak, mille keskel purskkaev keset lillepeenraid. Canopus - piklik väljak (185 x 18 m) pika basseiniga, mida ääristas marmorist sammastik.
annaabi.ee 
