koosneb peamiselt selgrootutest ja kaladest. Läänemeres batüaali ei esine. o Abüssal iseloomulik on ülisuur rõhk, temperatuur püsivalt 0-2kraadi, vesi liigub väga aeglaselt, soolsus ühtlane 34,7-34,9 promilli, päikesevalgust ja taimi ei ole. Loomi siiski leidub, omapäeane ürgne fauna. Abüssal kitsamas tähenduses; Ultraabüssal ehk hadaal sügavus üle 6000m, vastab süvikute põhjale. Läänemeres puudub. Valgusvööndid maailmameres Eufotiline valgustatud. Düsfootiline vähese valgusega. Afootiline ilma valguseta. 6 7
bentaal on veekogude põhi organismide elukeskkonnana litoraal on veekogu ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab rannikupiirkonda kus kasvab põhjataimestik sublitoraal maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, algab mõõnavee alampiirist, tavaliselt lõppeb selfiga batüaal maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa, 200-1000m abüssaal - maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, 2000-6000m hadaal üle 6000m, enamasti süvikud Merede tüübid Meri on maailmamere osa, mida eraldavad ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral saared, mandrid jne ning mille hüdroloogiline reziim erineb ookeani omast Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega Ääremeri on ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on
vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. · Loomad on kohastunud kiirelt jooksma, et leida toitu ja vett. Samuti kiskja eest põgenemine ja saaklooma tabamine. Karjas ohutum. Veevajaduse rahuldab tihti toit. Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. · Sügavustsoonid: o Mandrilava (kuni 200m) o Batüaal (1000-4000m) o Abüssaal (4000-6000m) o Hadaal (alates 6000m) · Valgustsoonid: o Valgus- ehk eufootiline tsoon (kuni ~100m) o Hämariku- ehk düsfootiline tsoon (100-200m) o Pimedus- ehk afootiline tsoon ( alates 200m) Toiduahel ookeanis Pinnakihis toimub fotosüntees, milles toodetud org. aine on aluseks kõikide veekihtide toiduahelatele. Süvakihtides akumuleeritakse org aine lagunemisproduktid sh. Toitained, mis hoiavad ülal produktiivsust. · 1
Kunstlikult metaani toota ei saa. Metaani molekul on u 50 x efektiivsem kui co2 molekuul. Klorofoolsüsinik - prügist tilenev gaas (külmikud). väga püsiv gaas Vana materjal : Süvavee ökoloogia Profundaal järvede süvavesi (ulatub termokliinist koht, kust algab taimestik - kuni suurima sügavuseni) Abüssaal kokkuvõtlikult kogu süvameri (hõlmab maailmamere sügavad osad alates 2km'st) Maad katvast 70-71% 50% moodustab abüssaal. Hadaal: maailmamere sügavaim osa. Süvavesi koosneb erinevatest organismidest (mikrofauna: amööbid, seened mageveekogudes, bakterid orgaanilise aine lagundajad, meiofauna alla kuuluvad 50-1000 mikroni suurused: ümarussid ehk nematoodid, meresetetes on meiofauna väga mitmekesine, kes suudavad ellu jääda väävlirikkas keskkonnas; makrofauna alla kuuluvad üle 1000 mikroni suurused loomad: rõngussid ehk anneliidid orgaanikarikastes kohtades, molluskid)
[meritaähed ja röövtoidulised teod – hävitasid lepistoidulised teod ära] Alt üles kontroll oli see planktoni õitsengu asi Süvaveepiirkondade ökoloogia Profundaal – sügav. Järvede sügavaimad osad, mis on termokliinist suurima sügavuseni= hüpolimnion Abüssaal – põhjatu. Ookeani ja merepõhja sügavusvöönd alates 2km sügavamale. 1 Maailmamere sügavaim osa on 6000-11022m – hadaal, mis moodustab maailmamere pindalast vaid 1 %. 50% maailmamere pindalast moodustab abüssaal. Abüssaali/profundaali kooslused sisaldavad eri suurusega organisme – bakterid ja seened. Mikrofauna (10 – 50 mikromeetrit) –zooflagellaadid, amööbid. Seened on seal, kus palju lehekõdu ja makrofüütide osakesi; bakterid elutsevad detriidil. Bakterirakud toodavad rakuvälisi ensüüme, mis aitavad lahustada tahkeid osi jne. Need on süsinikhüdraadirikkad
annaabi.ee 
