kilde, kujundatakse terviklikke esemeid. Puntsitehnika Are Tsirk (1937-2015) valmistas tulekiviesemeid üle 40 aasta hobikorras. Tegelikult on ta välis eestlane. Olduvai kultuur (2,6 – 1,4 miljonit a tagasi) eoliit (veerekiviriist) chopper (raienuga) Dikika asula loomaluudel lõikejäljed 3,3 miljonit Australopiteekus afarensis 3,3 miljonit Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi) Olduvai kultuuri seostatakse homo habilisega, siis Acheuli kultuuri on homo erectustega seostatud. Pihukirve abil tehti kõiki töid, näiteks jahil saadud looma tükeldamine. Purustati ka luid ja otsiti ning toituti ka mitmesugustest taimemugulatest, pihukirveid kasutati, et neid mugulaid välja kaevata. Pähklite purustamine, nahkade lõikamine, et valmistada endale primitiivseid kehakatteid. Elamu Terra Amata asulas Prantsusmaal 400 000 – kõige valem elamu. See näitab, et ilmselt kasutati päris palju tuld
Välimuselt võisid nad väga erinevad olla. Australophitecus africanus läheb Homo habilise juurde. Järgmine rühm kannab juba homo nime. Homo habilis ->homo erectus. Orduvai mäekuru lõikab läbi väga erinevate ajastute settekihte ja seal vahepeal on ka vulkaanilisi kihte. Seal on leide suhteliselt palju. See on olnud ka üpriski soodne piirkond, mis on ühe inglise päritolu antropoloogide peamiseks uurimispaigaks . I homo habilise e osava inimese luud leiti 1960ndal aastal . Homo habilisega leiti ka nn euoliite ( eoliidid on kivimunad, mis on mõned killud ära löödud ja üks serv on terav- terariist. Eoliid-kodiku tööriist. .) Homo habilised otsisid kive , millel olid teravad served.Samas puidust tööriistad olid veelgi vanemad. Nt tulega põletati puukepid teravaks- terariist. Samuti ka luutööriistad. Kuid neid ei ole silinud. Siit ainus järeldus , et eoliidid olid kõige vanemad tööriistad.
kihte, seal paljastuvad ka vulkaanide tegevusjäljed ja seetõttu on hea dateerida. 1971 saadi kõige olulisem leid, see oli Homo Habilise (osav inimene eesti k) leidmine. Esialgu tulid üksikud luukillud, nende juures leidus ka väga primitiivseid tööriistu. Tegemist oli vulkaaniliste kividega, neil oli ühest servast mõned tükid ära võetud. Nimetatakse neid eoliidid, chopper. Ei teata, kas need killud on juhuslikult lahti tulnud või löödud sealt ära. Homo habilisega seotud leide on ainult Ida-Aafrikas, nad võisid eksisteerida u 200 000 aastat tagasi. Esialgu, kui avastati järgmine aste, Homo Erectus, leiti, et HH on täiesti kõrvalharu, et HE areneb ka omaette. Viimasel ajal on pakutud välja ka, et HH võis siiski ka HE eelkäija olla, sest HH ja HE on mõnda aega ka koos eksisteerinud. S.O KÜSIMÄRK. Homo Erectusi on hästi palju avastatud, algust dateeriti 1,8 milj aastat tagasi. Esimene avastati juba 19.saj lõpus. See avastati Jaava saarel
suurenemisega (aju evolutsioonis võib eristada 3 etappi äratundmise evolutsiooni loengust). Hind suurema aju eest on energiakulu ja see aeg, mis kulub sünnist, et iseseisvalt hakkama saada. Oluline ajumahu suurenemine jääb 1,9 MAT (H. erectus) kanti ja bipedaalsuse teke 6 MAT. 8. Millised inimlased oskasid juba tööriistu valmistada, millal see peale hakkas? Tööriistu oskasid valmistada Homo Habilis, H. erectus (ergaster), H. heidelbergensis, H. sapiens. Algas 2,5 MAT Homo habilisega olduvai kultuur. 9. Mida olulist ütlevad Binghami ja Wranghami hüpoteesid perekonna Homo väljakujunemise kohta Bingham inimene on eriline loomaliik, suudab eemalt tappa. See viis omavahelise koostöö tekkimiseni, hõimusuhted tekkisid ja kognitiivsete võimete eelisareng. Wrangham küpsetatud taimetoit annab rohkem kaloreid ja energiat kui toores. Suurem energiahulk võimaldas pidada suuremat aju. Seetõttu võib arvata, et Homo erectus õppis tule
Lõuna-Aafrika fossiilsed luuleiud Homo habilisele ja Ida-Turkana omad Homo rudolfensisele. Viimast vormi peetakse tõenäoliseks eellaseks hilisematele inimliikidele. Homo habilised olid u 120140 cm pikad ja kaalusid u 40 kg. Võrreldes tänapäeva inimestega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Elasid karjadena, toitusid peamiselt viljade, juurikate jm korjamisega ning väikeloomade küttimisega, söödi ka kiskjatest üle jäänud raipeid. Homo habilise tööriistad Homo habilisega seotakse vanimat arheoloogilist kultuuri olduvai kultuur. Seda iseloomustavad peamiselt veeristest valmistatud tööriistad, mida valmistati küljest kildude äralöömise teel. Selliseid varaseid primitiivseid tööriistu nim mõnikord eoliitideks. Perioodi lõpul olid kivitööriistadel juba erinevad kujud, vastavalt 18 sellele, milliseks tööks need olid mõeldud. Lisaks kivist tööriistadele kasutati ka luust ja sarvest töövahendeid
annaabi.ee 
