valitsemist ning rajama euroopalike teadusasutusi. Venemaa pidi euroopalikuks saama ka väliselt. Peeter lasi bojaaridel habemed maha ajada ning käskis neil kanda euroopalikke riideid. Need muudatused põhjustasid palju pahameelt, sest habet peeti väärikuse näitajaks ning senised pikad lambanahksed kasukad sobisid Venemaa karmi kliimasse oluliselt paremini kui Prantsuse lõikega rõivad. Need, kes habet maha ajada ei tahtnud, pidid hakkama maksma habememaksu. Peeter I reformide kaugemaks eesmärgiks oli Venemaa majandusliku ja sõjalise võimsuse kasvatamine ning riigi suurendamine. Põhjasõjas õnnestus tal jagu saada oma vanast vaenlasest Rootsist ja vallutada endale Läänemere idakallas, varem puudus Venemaa kaupmeestel soodne juurdepääs Euroopa turgudele. Peeter I Eesti ajaloos Eesti ajaloos mängis Peeter I suurt rolli Põhjasõjas, mis oli mõeldud Rootsi purustamiseks.
Selle keskmeks kujunes Peeter-Pauli kindlus Neeva jõe saarel. 1712 jõuti ehitusega nii kaugele,et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Peeter I valitsusaja lõpuks oli 75 000 elanikuga Peterburi saanud juba Põhja- Euroopa suurimaks linnaks. Euroopaliku elulaadi sisseviimine. Pärast välismaalt naasmist alustas Peeter I õukonnas ümberkorraldusi. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Samuti toimetati habemetega või nõuti nende eest habememaksu. Peterburis hakati korraldama seltskonnakogunemisi- assambleesid, millest võtsid osa ka naised. Taolistel kogunemistel tantsiti, mängiti kaarte või malet. Euroopalikumaks muudeti ka ajaarvamine. Senini loendati Venemaal aastaid maailma loomisest (1. september 5508 eKr), alates 1700. aastast aga Kristuse sünnist nagu mujal Euroopas. Ühtlasi viidi aasta algus üle 1. jaanuarile. Venemaa Peeter I valitsusaja lõpul. Peeter I teostatud reformid võimaldasid Venemaal Põhjasõda võita
Pandi tööle ka Uurali rauamaagikaevandused ja riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide jaoks. Ta muutis ka õukonna euroopalikumaks. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued , mis küll kaitsesid hästi külma, kuid ei võimaldanud vabalt liikumist. Kes seda keeldu ei arvestanud , neil võidi kuued vägisi lühemaks lõigata ja maksid kuuemaksu. Keelati ka pikad habemed , kui kandsid lõigati see maha või pidid maksma habememaksu, mis polnud üldse odav. Kaasati ka naised seltskonnaellu, mida peeti siiani kõlbmatuks. Peterburis hakati korraldama seltskonnakogunemisi ehk assambleesid, millest võisid osa võtta ka naised. Sellistel kogunemistel mängiti kaarte ja malet või tantsiti. 1703. aastal rajati Sankt-Peterburg Neeva jõe suudmesse. Peeter I valitsemisaja lõpuks oli Peterburist saanud Põhja-Euroopa suurim linn ( 75 000 elanikku). Teostatud reformidega võideti Põhjasõda
Ta lasi enda hauaplaadile kirjutada: ,, siin puhkab Joseph, kellel miski ei õnnestu." 6) Võrdle Peeter I ja Katariina II valitsemisaega. Too konkreetseid näiteid nende sise- ja välispoliitikast, muutustest majanduses ja kultuuris. (vt vihikust tabelit!) Peeter I tahtis Venemaad euroopalikumaks muuta ja laiendas Venemaa piire, Katariina II laiendas samuti Venemaa piire. Mõlemad kasutasid tasuta tööorjasid, kuid Peeter I suurendas makse ja võtis veel lisaks kasutusele pearahamaksu ja habememaksu, Katariina II, aga üritas makse aladnda, kui ebaõnnestus. Peeter I ajal oli Venemaa võimsaim riik Ida-Euroopas. Peeter I lasi rajada Peterburi ja Katariina II lasi ehitada Liivimaa esimese kivisilla Tartusse. 7) Kumma valitsemine, kas Peeter I või Katariina II oli Venemaale kasulikum? Põhjenda oma arvamust näidetega. Minu arvates oli Venemaale kasulikum valitseja Peeter I, sest tema ajal suutis Venemaa tõutsa Europpa tugevaimaks riigiks ja saavutada piirid Läänemerest Vaikse ookeani
Maksude ajalugu on iseenesest äärmiselt kirgas ning juba varasemast ajast on paljude kaupade tarbimist eraldi maksustatud. Erinevates riikides on maksustatud kõikvõimalikke asju ehteid, tikke, mängukaarte, soola jne. Lisaks on kehtestatud palju erinevaid subjektiivseid makse, mida pidid maksma teatud seisused või mille maksmiseks pidi olema teatud eritingimus. Markantseimaks näiteks võib pidada Peeter I poolt 1699 kehtestatud habememaksu. Selle maksu puhul oli tegemist maksuga, mille puhul oli määravaks tema mõju ehk suunav funktsioon. See maks pidi habemikest bojaaridest eurooplased tegema. Samuti mainitakse mõrvamaksu, mida kirjeldab Suurbritannia kuninga Henry II varahoidja Richard von Ely (1130-1198). Mõrvamaksu maksid isikud foogtile siis, kui viimase poole aasta jooksul oli vastava maafoogti piirkonnas toime pandud avastamata mõrvu. See maks oli ühest küljest trahv selliste
annaabi.ee 
