Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased) Metsased madalsood maastikurajoonist 23% Kõrvemaa asustus Asustus tihedam ida- ja põhjaosas Linnad Paide (9642 el.) ja Türi Suuremad maa-asulad lõuna poole liikudes Kuusalu, Aegviidu, Habaja, Ardu, Anna, Mäo, Väätsa, Lelle, Käru, Särevere, Laupa Looduskaitsealad 20% territooriumist (Lahemaa, Kõrvemaa MKA) Türi linn Soomaa Soomaa Rahvuspark Tänan kuulamast! Maardu 2012
Reegel #3: ! Tänavate, väljakute, turgude, teede ja puiesteede nimed kirjutatakse lahku (Viru tänav, Uus turg, Kadaka tee, Sõpruse puiestee). (*) Kui nime täiend osa on omadussõna, siis tuleb jälgida, kas see käändub või mitte (Käändub: Musta mere ääres, Valgel merel)(Ei käändu: Mustjõe ääres, Valgejõel, Punaojast). (*) Kui täiendosa esineb ka muudes ühendites ning iseseisva nimena, siis kirjutatakse lahku (Võhandu jõgi, Balti meri, Kaspia meri, Altai mäestik, Habaja külas). (*) Kui täiendosa ei kasutata iseseisva kohanimena, siis kirjutatakase kokku (Annelinn, Emajõgi, Läänemeri, Põhjameri, Väljaküla, Äänisjärv). Koostas: TAAVI. MUUD SÕNALIIGID + OMADUSSÕNA Reegel #1: ! Käändsõna ja omadussõna kirjutatakse harilikult kokku (tulipunane, tuhkkuiv, hulljulge, imekena, püstirikas, verinoor). NB! Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses omadussõna (tohutu suur, otsatu pikk, põhjatu sügav). Reegel #2:
Ungern-Stenberg · Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene -) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211. aastal Ungarist Liivimaale rännanud Johann von Sternbergist. · Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu,
Varsti lõpetasid öise rehepeksu ka Ravila teomehed. Kui 21. septembril haagikohtunik ja kihelkonnakohtunik Kose- Uuemõisa saabusid, et vastuhakkajaid peksuga karistada, tulid oma kaaslastele appi ka Ravila mehed. Hüüdes: "Üks kõigi, kõik ühe eest!" keeldusid teomehed ükshaaval kohtunike astumast ja kohtunikud olid sunnitud neil minna laskma. Seepeale saadeti Tallinnast kohale ligi 200-meheline sõjaväekomando. Teomeestele tulid aga appi naabervaldadeRavila, Ojasoo, Triigi, Kuimetsa, Habaja ja Kaiu talupojad. 2. oktoobril marssis umbes 250 meest, kes olid relvastatud teivaste, kuue jahipüssi ja ühe püstoliga, kolonnis Kuivajõe kõrtsi juurest Kose-Uuemõisa. Mõisa juures avasid sõdurid talupoegade pihta tule, viimased omakorda tungisid ahelikku hargnedes peale. Võitluses langes komandoülem kapten Muskein ja üks allohvitser, 11 soldatit sai haavata. Talupoegadest langes kuus meest, kolm suri haavadesse, neli sai raskesti haavata
mail kinnitas, et kõiki koormisi tuleb edasi täita. 26. mail kohtusid abiteost keeldunud Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". ,,Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama."Seejärel toimus
kes 18. mail kinnitas, et kõiki koormisi tuleb edasi täita. 26. mail kohtusid abiteost keeldunud Mahtra taluperemehed mõisnik Helffreichiga, kes ähvardas neid talust väljatõstmisega. Vahepeal oli vastuhakanud talupoegade rahustamiseks Tallinnast välja saadetud karistussalgad Kose kihelkonda, kus mitmes mõisas oli keeldumist abiteost. 30. maiks kutsuti Mahtra talupojad Habajale, kus eelmine päev karistati peksuga Habaja ja Harmi mehi. Teade sellest jõudis 30. mai hommikuks tüdruk Miina Ermesega Mahtrasse Hans Tertsiuse Sepa tallu, kus parasjagu nõu peeti. Mahtras pidi sõnnikuvedu algama alles 2. juunil, seega taheti neid karistada veel tegemata teo eest. Omavahelistes juttudes öeldi nüüd välja sõna "sõda". Me ei või ennam, meie otsime abbi ja kui ea ei aita, siis akkame wasta ja sõdda piddama. Seejärel toimus Juuru kirikukõrtsis naabervaldade esindajate nõupidamine, kus
Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244
Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244
46313526.785916 28909 Tartu vald 5456 28002-1 Haavakann59.46886025.281930 5456 Kuusalu vald 5457 28001-1 Haavakann59.46892825.281474 5457 Kuusalu vald 21757 3700026-1Haavamägi58.89912522.931602 21757 Pühalepa vald 25762 3700025-1Haavamägi58.89914222.931411 25762 Pühalepa vald 14455 23377-1 Haavasalu 59.33148924.548545 14455 Saue vald 14456 23378-1 Haavasalu 59.33161724.548855 14456 Saue vald 5156 22304-1 Habaja 59.10716725.167223 5156 Kose vald 5157 22303-1 Habaja 59.10710325.167343 5157 Kose vald 25557 7400067-1Haeska 58.41309422.657975 25557 Pihtla vald 25558 7400066-1Haeska 58.41352222.658576 25558 Pihtla vald 28069 5700033-1Haeska 58.78789023.662771 28069 Ridala vald 28558 5700036-1Haeska teer58.83178 23.691416 28558 Ridala vald 28559 5700035-1Haeska teer58.83195 23.690919 28559 Ridala vald 93547 5700034-1Haeska teer58.83151423
annaabi.ee 
