valulikkuse ja valu paiknemist, naha niiskust, värvust, temperatuuri, haavapiirkonda (voolus, punetus, turse, valu), eritiste hulka, iseloomu ja välimust, eritamist (urineerimine, roojamine,oksendamine, higistamine), opereeritud jäseme värvust, turset, asendit ja liikuvust. Mõõdetakse vererõhku ja pulsisagedust, jälgitakse kehatemperatuuri. Hingamisfunktsiooni hõlbustatakse köhimis- ja hingamisharjutuste abil, mis puhastavad hingamisteed limast. Valu (haavavalu, rinnavalu, kiirgav valu) leevendatakse valuvaigistite ja asendiraviga. Rahutu 2 patsiendi puhul võetakse kasutusele turvameetmed: voodile paigaldatakse küljepiirded, turvavööd; ravi- ja hoolduse abivahendid paigutatakse nii et need ei oleks patsiendile ohtlikud. 2.2. Toitumine ja vedeliku tarbimine Tuimastusega operatsiooni järel võib patsient harilikult süüa. Iiveldusest hoidumiseks
patsiendi kõrge iga, AIDS, tsütostaatiline ja kortikosteroidravi. Laboratoorsed näitajad (albumiin, prealbumiin, täisveri, verepilt) Organismi hapnikusaturatsioon. Hüpoksia seisund halvendab kudede paranemist ja suurendab infektsiooniriski. Patsiendi neuropsüühiline seisund. Oluline on anda haigele adekvaatset informatsiooni tema haava/haavandi seisundi kohta. Haav on alati organismile stressreaktsioon mõjutades haige enesehinnangut ja elustiili. Haavavalu soodustab kudede hüpoksia teket. Haava/ haavandi põhjuse väljaselgitamine (trauma, operatsioonihaav, diabeetiline haavand või lamatishaavand) Haava vanus ( äge või krooniline haav) ja kuidas on toimunud haavaravi haava hindamise hetkeks Haava hindamine (suurus ja sügavus, haavapõhja, käikude, fistlite, võõrkehade, nähtava luu esinemine, koetüüp haavaõõnsuses, haavadreenide hulk ja eksudaadi iseloom, nahk haava ümber) Koe nekroos e
pulsisagedust, teadvust, vedelikubilanssi, haava seisundit ja patsiendi üldseisundit. Elulisi näitajaid fikseeritakse varajases postoperatiivses perioodis 15-20 minuti järel, haige kriitilisese seisundis või juhitava hingamise korral on ta monitooringjälgimisel. Anesteesia ja lihasrelaksantide kasutamine võib põhjustada varajases postoperatiivses perioodis rida kõrvalmõjusid nagu hingamise pärssimine ja jääkrelaksatsioon. Hinnatakse ka haavavalu, mis võib haigel pärssida hingamist ning tekitada hüpoksiat. ÕENDUSPROBLEEMID POSTOPERATIIVSES PERIOODIS 1. Võimalikud muutused respiratoorses funktsioonis seoses postanesteetilise seisundi, postoperatiivse immobiliseerituse ja valuga. Üldanesteesias läbiviidavate operatsioonide korral jälgitakse haiget vabade hingamisteede osas. Patsienti ei ekstubeerita enne kui ta suudab iseseivalt hingata, kui on taastunud
ku- t¨aiskasvanuks sirgunu laup, jutab vaati v~oi t¨ unni kogu n¨agu m¨argib , kus ning omab t¨ ahendust `kohale- t¨atoveeringu asemel on tege- j~oudmine' . m¨ argi mist ajutise tumepunase t¨ahendus on haavavalu laubamaalinguga . tundmine. ¡ / Vana kuju on . / ¡ Koosneb ja . £232 ¢ £235 ¢ 138 Kuna nii foneetiliselt kui kui piltm~oistelist , mille ka t¨ahenduslikult on m¨argid ¨laosaks , all
KANJI SHOHO 941 139 234 ✄ よう つう おけ ✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosutiks 甬, mis h¨aa¨ ldub ka kui 通. 甬 kujutab vaati v˜oi t¨unni 桶 ning つうたつ つうじょう omab t¨ahendust ‘kohalej˜oudmine’ 通達. 痛 m¨argi t¨ahendus on haavavalu 痛傷 tundmine. 参考 ⇒疼 1 torkav valu 4 eriti, kogu v¨aest 2 l˜oikav valu 5 hale, kurb 3 valutama, valus olema 計 ¨ OKE LO ¨ 9 SAGEDUS B . KANJI SHOHO
annaabi.ee 
