sõjapidamise laad. Lahingutegevus võis nüüd pikka aega jätkuda. Tavakodanikest sõdurid ei pidanud end elukutselisteks sõjaväelasteks, vaid võtsid sõjaväeteenistust kui kohustust riigi ees, mis tuli täita, kuid mille nimel nad ei loobunud täielikult tsiviilelus kehtivatest põhimõtetest. Samuti tänu sõdade tõttu arenenud arstiteadusesse, loodi 1863. aastal Rahvusvaheline Punane Rist, kus üritati reguleerida rahvusvahelisel tasandil suhtumist eraisikutesse, sõjavangidesse ja haavatutesse. Arvan, et muutustest, mis uusajal toimusid, mõjutas 20. sajandi sõdade puhkemist, olid uute poliitiliste maailmavaadete kujunemine. Kuna igas riigis võeti kasutusele erinevad põhimõtted ning mõned neist olid äärmiselt rahvusvähemuste vastu, tekkisidki vastasseisud ja kriisikolded ning olukord läks seeläbi ärevaks. Mõned õpetused pidasid tähtsaks, et riigis on üks juht, kes viib ellu vajalikud muudatused ning arvan, et võimu ahnus viiski riigid ja rahvused omavahel tülli.
meditsiiniteenistuse saavutustega ning inimeste kiir transportimine hospidalisse. Kui enne (19. Sajandil) iga viies haavatud sõjaväelane suri haavadesse või ränkade teenimistingimuste tõttu, siis 20. Sajandi algul kaotuste suhtarv oluliselt langes. Sõjasteemine ei tähendanud enam inimestele tsiviileluga lõpparve tegemist, vaid ajutist äraolekut. 1859. aastal loodi Punane Rist, ning rahvusvahelisel tasandil üritati reguleerida sõjaaegset suhtumist eraisikutesse, sõjavangidesse ning haavatutesse. Selle organistatsiooni tegevust tunnistati kõikjal ning üldjoontes koheldi vaenlast lugupidavalt.
Sõda muutus efektiivsemaks, enamjaolt tähendas see ohvriterohkemaks. Suur uuendus oli raudtee ehitamine. Tänu sellele sai sõjaväge transportida kiiresti ja mugavalt. Sel ajal hakkas kujunema ka uus amet korrespondent. Tehnika ja arstiteaduse areng leevendas siiski sõjakoledusi. Sõjaväe teenistus ei täendanud enam tsiviileluga hüvasti jätmist. 1863 loodi rahvusvaheline Punane Rist, millega üritati rahvusvahelisel tasandil reguleerida suhtumist sõjavangidesse ja haavatutesse. Punaste Risti tegevust austati kõikjal. Teadus 17. ja 18. sajandil tehti märkimisväärseid avastusi igas teaduse vallas. Enamus avastustega ei läinud kiriku tõekspidamistega kokku ning leituajad ning avastajad kas põletati tuleriidal või karistati kuidagi muud moodi. Karistused teadlasi ei kohutanud. Galileo Galilei Galilei õppis alguses arstiteadust. Kuuldes hiljem kiikrist, mis asjad lähemale
Tehnika areng koos arstiteaduse edusammudega leevendas siiski sõjakoledusi. Inimesi oli võimalik toimetada kiiresti hospidalidesse, mis vähendas oluliselt hukkunud inimeste arvu ja muutis sõda humaansemaks. Palga- ja alalise armee loomine tähendas inimestele ainult vähest aega sõjas ja nad said elada ka tsiviilelu. 1863.aastal loodi Rahvusvaheline Punane Rist, ning üritati reguleerida rahvusvahelisel tasandil suhtumist eraisikutesse, sõjavangidesse ja haavatutesse. Punase Risti tegevust tunnustati kõikjal. Vaenlasesse suhtuti lugupidavalt ja rahvusvahelise kontrolliga püüti tagada sõjavangide inimlikku kohtlemist mis omakorda hakkas inimesse ja valitsusse juurima halastamist ja humaansust. 17.-19. saj Teadus 12 Astronoomia ja füüsika. Alguses õppis Galileo Galilei (1564-1642) arstiteadust , seejärel pühendus matemaatikale
Raudteed tegid võimalikuks sõjaväe kiire ja massilise ümberpaigutamise, massiteabevahendid tõid sõjasündmused inimestele lähemale. Üldine sõjaväekohustus ja suhteliselt lühike teenistusaeg tähendasid seda, et tavakodanik sai täita oma kohustuse riigi ees ja võis seejärel jätkata tsiviilelu. 16 1863.a. loodi Rahvusvaheline Punane Rist eesmärgiga reguleerida rahvusvahelisel tasandil suhtumist eraisikutesse, sõjavangidesse ja haavatutesse. Revolutsioon on järsk murranguline poliitiline muudatus. Evolutsioon on rahulik järjepidev pöördumatu muutumine. Kontrrevolutsioon on võitlus (ka relvastatud võitlus) revolutsiooni-eelse riigikorra taastamiseks. Klassid on ühiskondlikud rühmitused, suured vastandlike huvidega inimrühmad. Rojalism on kuningavõimu pooldamine. RAHVUSLIK LIIKUMINE Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee.