Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest Närvikiududest (aferentsed närvikiud) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest Närvikiududest Reageerivast organist Vastsündinu refleksid Haarderefleks Otsimisrefleks Moro refleks Kõndimisrefleks Roomamisrefleks Astumisrefleks Põlverefleks Löök põlvekedra alla põhjustab tahtest sõltumatu lihase kokkutõmbe.
Üldliigutuslik areng: suudab liikuda olles neljakäpukil (ning suudab selles asendis püsida kolme punkti toetusel, üks käsi õhus); läheb neljakäpukil asendis ise istuma ja tuleb tagasi (ühe käe toetusel); istub kindlalt ilma toeta; lapsel on kindel istumistasakaal, võib toetada kätega taha; suudab pöörelda ümber oma telje, pöörduda ümber, et üles võtta mänguasi; tõuseb püsti läbi poolpõlvituse (üks jalg on juhtiv); võib teha esimesi külgsamme; varvaste haarderefleks on kadunud (ei tohi enam varbaid rullida); oskab trepiastmetest üles ronida; oskab palli visata ja loobib ka teisi mänguasju. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: kontakteerub pikalt ja hästi; nõuab kindlameelselt silma hakanud asja ja protesteerib, kui tahad tema käes olevat lelu ära võtta; jätkab võõrastamist. Sensoorne areng: lokaliseerib heli täpselt; kasutab aktiivselt nimetissõrmega osutamist. Intellektuaalne ja keeleline areng: lapse lalinast on saanud suhtlemisvahend teistega
Kahjustus – põie ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus- käitumise vabanemine kontrolli alt (emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus – apaatia. Letargia, initsiatiivitus, ükskõiksus, pseudodepressioon. Mediaalne fr kahj – akineetilisus, uriini pidamatus, sõnalise väljendumise häire. Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud. Haarderefleks, imemisrefleks, kõnnakuhäire, asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, ehhopraksia(liigutuste imiteerimine), ehholaalia (sõnade ja lausete kordamine). Frontaalne käitumishäire, kõnnaku apraksia Parietaal- e kiirusagar. Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest. Osa Wernicke kõnekeskusest, kõnest arusaamine. Kuulmis jainfo integratsioon. Tunnetus – tajude süntees ja analüüs. Domineeriv poolkera – arvutamine. Mittedomineeriv
· Vanemate kahjulikud harjumused. · Ema sünnitusjärgne psüühiline seisund. 3.2 Vastsündinu profülaktiline läbivaatus Üldseisundi hindamisel vaadatakse lapse · Pea ja keha asendit. · Silmade seisundit ja nägemise arengut. 2-nädalane laps peaks korraks fikseerima pilgu tema ees liigutataval esemel. · Naha ja limaskestade seisundit. · Naba seisundit. · Lihastoonust ja kongenitaalseid reflekse (imemisrefleks, toesammurefleks, tooniline kaelarefleks, haarderefleks). · Reievoltide sümmetrilisust, kaasasündinud puusaliigese luksatsiooni korral võib esineda ka väljendunud reievoltide asümmetria · Jalgade pikkust, kaasasündinud puusaliigese luksatsiooni korral võivad jalad olla erineva pikkusega, mis on kõige paremini nähtav, kui jalad on nii puusaliigestest kui ja põlvedest painutatud täisnurga alla. · Puusaliigeste liikuvust. · Südame kuulatlusleidu. · Kopsude kuulatlusleidu.
Psühholoogilistel näitajatel põhinevad testid: Brazeltoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit. · Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud · Kui püüda last tõmmata kätest, seliliasendist istuvasse, tundub pea rakse, ega tule hästi kaasa. · Kui last tõsta, samal ajal teda kõhu alt hoides... · Haarderefleks · Puudutades suunurka, keerab laps pea sellesse suunda · Sammurefleks · Kõhuli pannes tahaks edasi roomata Osa reflekse, mida sünnijärgselt kontrollitakse, peavad esimeste kuude jooksul kaduma. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus kk-s kohaneks, siis hiljem oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollida. Geneetilised haigused Väiksemad kõrvalekalded, mis on vaevu märgatavad vüu kergesti korrigeeritavad, on 4-5/% lastest
Näitab füsioloogilistel näitajate tulemusi. Brazletoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit: · Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud · Kui püüda last tõmmata kätest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hästi üles · Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse · Haarderefleks: katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata · Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks. refleks ei kao. · Sammurefleks: kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ära kaduma) · Asetades lapse alusele kõhuli, võtab ta roomamisasendi, talla alt loetades püüab ta veidi edasi liikuda
kohanduda) ning, et nad on sotsiaalsed olendid. Kaasasündinud ehk kongenitaalsete reflekside abil hinnatakse lapse kesknärvisüsteemi seisundit on seotud lapse ellujäämisega, eelneb tahtelistele liigutustele: Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud Kui püüda last tõmmata kätest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hästi üles Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse Haarderefleks - katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks see refleks ei kao Sammurefleks - kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ära kaduma) tahteline sammurefleks areneb välja 9-12ks elukuuks
annaabi.ee 
