olid väljapoole kaardu, jalgu oli kolm või neli. · Tehti ka ristjalgadega kokkukäivaid järisid. · Toolide kõrgus oli 30CM. Voodi · Vaimat teadaolevat voodit olid tehtud puutüvest, mis lükiti üksteise kõrvale ja seoti kinni, tekkis parvetaoline lavats. · Esimese dünsatia ajal said voodid jalad, algul härjasõrad ning hiljem lõvikäpa kujulised. · Voodi raam oli üle tõmmatud naha või kangaga, mis oli haakidega kinnitatud ja mille peal oli madrats. Peatugi · Jäik puidust peatugi. · Patju egiptlased ei kasutanud Arhailine ajastu · Võeti kasutusele kreeka tähestik · Pandi kirja esimesed seadused · Korraldati esimesed olümpiamängud · Selle arengu tagajärjel kujunes ühtlane Kreeka kultuur Klassikaline ajastu · Kultuuri genereerijaks kujunes rikas orjade tööl põhinev linnriik- polis · Klassikalise ajastu tipuks peetakse Periklese valitsusaega. Ateena on nagu
Kampsun on kraeta ja avara kaeluse väljalõikega. Kuni vööjooneni on kampsun võrdlemisi kehasse töödeldud. Vööjoonel on kampsuni külge õmmeldud 3,5 cm laiune kampsuniriidest riba, mis on seatud ühtlaste vahedega vastandvoltidesse. Eest kinnise juurest on esimese voldi sügavus 5 cm, järgmiste voltide vahe on 3,5 cm, niisama suur on ka voldi sügavus. Varrukasuus on 5 cm pikkune lõhe. Eest kinnitub kampsun haakidega. Kampsuni all kantakse kirjut siidrätikut. Kantakse seda särgi peal kolmnurkselt kokkumurtult, nii et see jääb kampsuni kaelaavast paistma. Eest kinnitatakse rätik rinna peal sõle abil. Õlakatted 19. sajandi esimestel kümnenditel tõrjus Äksi kihelkond ruudulise õlakate sõba kõrvale. Sini-valgeruudulised piklikud villased õlakatted, vaibad olid tehtud ühest kangalaiast. Moodsad ruudulised suurrätid õmmeldi aga kokku kahest kangalaiast, nii saadi suur
pikk-kuub. Kuuel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, mille kohalt vööjoonelt algavad voldid jäid taha. Need nn hännad pressiti tihedateks voldikimpudeks. Naiste kuubi kaunistati punase kaarusnööriga. 1865 on hakatud naestele puusadega kuubesi ka 3 voldilisi õmblema. 1868 hakati krooketega kuubesi tegema. Krookitud kuue ülemine pool oli samasugune nagu puusadegagi kuuel, alumine aga ümberringi tihedalt kroogitud, eest käis haakidega kinni. Tehti ikka sinine. Muu kõik jäi endiseks. Kroogitud kuued ei olnud üleüldiselt tarvitusel, nemad kui ka järgmised pikad kuued ei tõrjunud vana puusadega kuube lõplikult välja, viimast tuli ette ka viimastel pika kuue kandmise aastatel. Peale selle tuli ülikonnale ärmak juurde. Lai linane või villane üleriie oli laia kraega, seda kanti teiste kuubede ja kasukate peal halva ilmaga. Linane rüü sarnanes lõikelt pikk-kuubedega. Põltsamaalt 1926
Vöö. Kirivöö, linasel taustal villane korjatud kiri, mähiti Saaremaale iseloomulikult korrad üksteise peale. Liistik, abu. Saaremaal oli varrukateta pihakate (abu) vana kehakate, muutudes koos seelikumoega. Vanematüübilistel abudel olid traditsioonilised ilustused: punase kaleviga hõlmaääristus, eredavärvilisest kalevist rinnalapid, tinast malid. Varem hoiti malidest läbitõmmatud paela abil hõlmu koos, hiljem jäi neile ainult kaunistusfunktsioon (hõlmad suleti haakidega). Kampsun. 1 Pealisrõivana kanti abul lambapruuni kampsunit (vatt, abukäised), aga võidi kanda ka otse särgil. Pikkade varrukatega kampsun õmmeldi lambapruunist, tugeva vanutusega villasest riidest. Kampsun oli suhteliselt lühike, vaevalt vööd kattev, voodrita, allääres värvel, hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga. Põll oli saartel nii naistel kui täiskasvanud neidudel piduliku ülikonna täienduseks
Tori naised kandsid pidevseesilisi kampsuneid s.t. kampsuni külge on kinnitatud eraldi juurdeõmmeldud riba, mis eelnevalt on lappvolti pressitud (lappseesid). Seesiriba on suhteliselt kitsas (valmislaius 3 cm) ja pressitud on ta vastandvoltidesse. Ees on jäetud seesiriba otsad 10 cm laiuselt siledaks. Varrukas on ilma voodrita ja varrukapära (õla juures) kurrutatud; käealune on jäetud siledaks. Varrukasuus olev lõhik on kinnitatud nööbi ja aasaga. Hõlmad on haakidega suletavad. Peakatted tanu Tipilinetäpiline, istub aida harja peal? Tanu (Tori 1889) Teatavasti oli vanasti abielunaisele peakate sunduslik. Peakate oli naise" au". Sellest annavad tunnistust rohked vanasõnad, mis on seotud naise peakatte e. tanuga." Võttis keegi naisel tanu peast ära, loeti seda auhaavamiseks ja suureks häbiks " (Manninen 1927: 3435). Tori naise vanemat tüüpi tanu sarnanes oma kõrguselt ja kujult Tõstamaa torutanule (Joon.16)
sugulusristumisest tulevnevalt (Timm; 2008). Kui seni oli peamine hool lendoravate elupaiku lagereietest säästa, siis uued teadmised sunnivad muretsema ka nende liikumisvõimaluste pärast. Elupaigamets võib ju alles olla, aga kui isane emaslooma elupaika ei pääse, siis jäävad pojad tulemata. Kui elupaikade vahelisel alal on tehtud lageraie või on seal noorendik kasvamas, siis niisugustele aladele lendoravad ei lähe. Tuleb minna suure ringiga ja paljude haakidega ning tõenäosus sel teel hukka saada on ülimalt suur. Ühenduskoridoride puudumine põhjustab ka mõne elupaiga tühjaksjäämise, juhul kui sealsed asukad on mingil põhjusel hukka saanud – uusi elanikke juurde ei tule, sest nad lihtsalt ei pääse sinna. Ka on osa varasemate teadmiste põhjal määratud kaitsealused püsielupaigad liiga väiksed ja hõlmavad vaid osa lendorava tegelikust kodupiirkonnast. Lendoravad liuglevad puult- puule, seega on vaja, et neil oleks võimalik
sugulusristumisest tulevnevalt (Timm; 2008). Kui seni oli peamine hool lendoravate elupaiku lagereietest säästa, siis uued teadmised sunnivad muretsema ka nende liikumisvõimaluste pärast. Elupaigamets võib ju alles olla, aga kui isane emaslooma elupaika ei pääse, siis jäävad pojad tulemata. Kui elupaikade vahelisel alal on tehtud lageraie või on seal noorendik kasvamas, siis niisugustele aladele lendoravad ei lähe. Tuleb minna suure ringiga ja paljude haakidega ning tõenäosus sel teel hukka saada on ülimalt suur. Ühenduskoridoride puudumine põhjustab ka mõne elupaiga tühjaksjäämise, juhul kui sealsed asukad on mingil põhjusel hukka saanud uusi elanikke juurde ei tule, sest nad lihtsalt ei pääse sinna. Ka on osa varasemate teadmiste põhjal määratud kaitsealused püsielupaigad liiga väiksed ja hõlmavad vaid osa lendorava tegelikust kodupiirkonnast. Lendoravad liuglevad puult- puule, seega on vaja, et neil oleks võimalik
viia. Saime vana tinalaterna, peata lihunikunoa ja tuliuue taskunoa, mis igas poes oleks kaks tsenti maksnud; hulga rasvaküünlaid, tinast küünlajala, plasku ja tina-kruusi, vana näruse voodivaiba, käsitöökasti õmblus-nõeltega ja nööpnõeltega ja vahatükiga ning nööpidega ja niidiga ja kõigi sihukeste asjadega; siis kirve ja mõned naelad ja mu väikese sõrme jämeduse õngenööri määratu suurte haakidega ja rulli kuradinahka1, koera kaelarihma, hobuseraua ja mõned siltideta pudelid rohuga. Ja parajasti, kui. me hakkasime minema, leidsin ma kaunikesti hea hobuseharja, ja Jim leidis katkise vana viiulipoogna ja puujala. Rihmad olid sel küljest ära, aga muidu oli see veel hea jalg, kuigi mulle liiga pikk ja Jimile liiga lühike. Teist jalga me ei leidnud, kuigi otsisime igalt poolt. Nii saime kõik kokku hea saagi. Kui tahtsime minema hakata, olime veerand miili saarest
annaabi.ee 
