viirused on kahte tüüpi A- ja B- Nakkusohtlik teistele inimestele tüüp. C-tüüp ei põhjusta inimeste ollakse juba üks päev enne haigestumist. A-tüübil on omakorda haigusnähtude väljakujunemist kuni inimesele olulist 2 alatüüpi seitse päeva pärast haigestumist. A(H3N2) ja A(H1N1). Surmaga Jahe ja kuiv ilm soodustab viiruse lõppenud haigestumise põhjustaja on elus püsimist kehast väljapool ja enamasti neist esimene. Gripi viirust seetõttu on haigestumise tõus just tehakse kindlaks 2 erineva jaheda ilmaga aastaaegadel. Grippi võid kahtlustada, kui esineb korraga:
Eestis pole ühtegi linnugripi juhtumit inimesel tuvastatud. Joonis 4. Linnugripi viiruse H5N1 levik maailmas [15] Joonis 4. Näeme tumepunases riike, kus H5N1 on tapnud inimesi, kodu-ja metslinde. Tavalises punases on riigid, kus linnugripp on tapnud ainult linde. SEAGRIPP Seagripp on haigus, mida põhjustab eeskätt sigade seas leviv gripiviirus, nn seagripiviirus. Seagripi tekitajana on tuvastatud C-viirust ning A-viiruse tüvesid H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3. Seagripp on sigade seas võrdlemisi tavaline nakkushaigus ja vaatamata suhteliselt kergele kulule (suremus 1...4%) põhjustab loomakasvatajatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Seagripiviirus võib harva nakatada ka inimesi, tekitades inimgripiviirusega sarnased sümptomid. [5] Aprillis 2009 sai alguse esmalt seagripi nime all tuntud gripipuhang, mida põhjustab inimeselt inimesele nakkav A(H1N1) tüüpi viirus. Nimi pärineb oletusest, et viirus on pärit sigadelt;
eest (leetrid). 6. Gripiviiruse olulised virulentsusfaktorid. Nende lühendid. Hemaglutiniin ja neuraminidaas. (H ja N). 7. Millised on gripiviirus A peamised subtüübid, mis nakatavad inimest? Milliseid tüvesid sisaldavad gripiviiruse hooajalised vaktsiinid? Olemas on gripiviirus A3 hemaglutiniini subtüüp (H1, H2 ja H3) ja 2 neuraminidaasi sübtüüpi (N1, N2), mis nakatavad inimest. Vaktsiinid sisaldavad tüvesid H1N1 ja H3N2 koos B gripiga. 8. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi anda gripiviiruse esinemisel? Voodirežiim; vedelike manustamine; palaviku alandamine; köha ja nohu sümptomaatiline ravi. 9. Gripi farmakoloogiline ravi. Milliseid ravimrühmi kasutatakse? Ravimite toime. Manustamisviisid. Millised on ravimitega seotud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud? Neuraminidaasi inhibiitorid – oseltamiviir, zanamiviir / Amantadiind – amantadin, rimantadin
immuunsüsteemi ja organismi võimet haigusele vastu panna. 1.1 Viirused Viirust otseselt mõjutavalt ravimit ei ole. Külmetuskahtluste korral või esimeste sümptomite ilmnedes võib organismi tugevdada päevakübaratablettide või C-vitamiiniga ning juua võimalikult palju, soovitavalt taimeteed. 1.1.1 Vaktsineerimine Levinuim viis gripist hoidumiseks on iga-aastane vaktsineerimine. Iga vaktsiin sisaldab kolme gripiviirust ühte A (H3N2) viirust, ühte A (H1N1) viirust ja ühte B viirust. Vaktsiinis sisalduvad viiruse tüved vahetuvad igal aastal vastavalt rahvusvahelisele soovitustele ja teadlaste hinnangule, millised viiruse tüübid ja tüved antud aastal ringlevad. Umbes 2 nädalat pärast vaktsineerimist tekivad organismis antikehad, mis kaitsevad gripiviiruse eest. 1.2 Külmetushaigused Apteegist võib leida preparaate, mis aitavad organismil haigust kiiremini läbi põdeda ja leevendavad köha, nohu ja kurguvalu
· villid ja haavandid harjal · jalgade turse, punakad laigud jalgadel · verevalumid seroos-ja limaskestadel, kõhurasvas · verevalumid ees- ja pärismaos · Haiguse läbi põdenud linnud jäävad 1-3 nädalaks viiruse eritajaks. · · · Diagnoosimiseks kasvatatakse viirust kanaembrüos SIGADE GRIPP Eristatakse 4 tüve. H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 Haigestumus kõrge, suremus madal · A gripiviiruste levik põhineb nn hit and run (löö ja jookse) taktikal, esmalt põhjustab viirus ägeda nakkuse ja levib edasi järgmisesse peremehesse. Selline viirus paljuneb kiiresti, levib kergesti elutähtsatesse organitesse ja põhjustab koekahjustus. · Sigade gripp on levinud kogu maailmas · Sagedamini esineb haiguspuhanguid külmadel aastaaegadel
Dif.diagnoos: Newcastle’i haigus, larüngotrahheiit, mürgistused. Orthomyxoviridae -> Perekond – Perekond – Influentsaviirus A -> Sigade gripp e. sigade influentsa SI on kergesti nakkav sigade viirushaigus. Haiguse tekitajaks on sigade gripi viirus (SIV), mis kuulub A-tüüpi ortomüksoviiruste hulka. SIV-d jagunevad viiruse pinnal paiknevate valguliste struktuuride hemaglutiniini ja neuraminidaasi alusel alatüüpideks, enam levinud on alatüübid A/H1N1, A/H3N2 ja A/H1N2. Sigade hingamisteedes paiknevad retseptorid on võimelised siduma sigade, lindude ja inimese gripiviiruseid. Siit tulenebki asjaolu, et sead võivad olla n.ö. „segamisnõuks", kus nimetatud gripiviiruste kohtumisel võivad tekkida uued tüved. Levik: Otsese või kaudse kontaktiga. Haigestumus võib karjas ulatuda 100 %-ni, suremus tavaliselt madal. Viirus on zoonootiline ja levib endeemiliselt. Võib nakatada ka veeolendeid.
annaabi.ee 
