H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK HClO3 ClO3- KLOORHAPE KLORAAT TUGEV H3BO3 BO33- BOORHAPE BORAAT NÕRK
meelde jätta, et vesiniku oksüdatsiooniaste on enamasti +I ja hapnikul -II. 0 I+ V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II- 1. As + 5HNO3 H3AsO4 + 5NO2 + H2O As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5 5 Jälgi näidet:
Redoksreaktsioonid 0 I+ V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II- 1. As + 5HNO3 H3AsO4 + 5NO2 + H2O As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5 5 0 I+ V+ II- I+ V+ II- II+ II- I+ II- 2. 3Sb + 5HNO3 3HSbO3 + 5NO + H2O Sb0 5e Sb5+ 3 N5++3e N2+ 5 15 0 I+ V+ II- IV+ II- II+ II- I+ II- 3
kuningas Friedrich Suur. Saavutused Scheele oli 18. sajandi tuntud eksperimentaator. Ta avastas 1772 hapniku ("tuliõhu"), sai 1773 lämmastikku ja tegi kindlaks, et õhk on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas baariumi, kloori ja mangaani (1774), molübdeeni (1778) ja volframit (1781), oksiide (BaO, MoO3, WO3) ja happed (vesinikfluriid HF, vesiniksulfiid H2S, vesiniktsüaniidhape HCN, arseenhape H3AsO4, sidrunhape, glütseriin). Samuti töötas ta välja pastöriseerimisele lähedase menetluse. Kuna ta ei avaldanud kohe oma töid, läks avastajaau vahel teistele. Koos teiste teadlastega töötas ta välja fosfori saamise meetodi luudest ja avastas söe võime siduda gaase. Ta viitas esimesena võimalusele, et raual, vasel ja elavhõbedal esinevad ühendeis erinevad oksüdatsiooniastmed. Kirjandus Oma ainsa raamatu "Chemische Abhandlung
Zn+2HCl=ZnCl2+H2. Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Zn+CuCl 2=ZnCl2+Cu. 2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2 2Na+ 2H2O=2NaOH+H2 2NaOH+CuCl 2=Cu(OH)2+2NaCl. Hapnikuga tekivad oksiidid: 2Ca+O2=2CaO. Väävliga tekivad sulfiidid: Ca+S=CaS. EI REAGEERI!: Plii+Vesi, Vask+Magneesiumkloriid, Hõbe+Väävelhape, Vask+Vesi. 0 I+ V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II- As + 5HNO3 H3AsO4 + 5NO2 + H2O As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5 0 I+ V+ II- I+V+II- II+II- I+II- 3Sb + 5HNO3 3HSbO3 + 5NO + H2O 0 5+ Sb 5e Sb 3 N5++3e N2+ 5 0 I+V+II- IV+II- II+II- I+II- 3C + 4HNO3 3CO2 + 4NO + 2H2O C0 4e C4+ 3 N5++3e N2+ 4 I+VII+II- I+III+II- I+ VI+II- II+ VI+II- I+V+ II- I+VI+II- I+ II- 2KMnO4 + 5HNO2 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5HNO3 + K2SO4 + 3H2O 7+ 2+ Mn +5e Mn 2
tetraakvaalumiinium(3+)ioon. Anioonid; lõpp -iid, mitmeaatomilistel aat. CN- tsüaniidioon, SCN- tiotsüanaatioon, NCO- tsüanaatioon. Binaarsed ühendid: Rn Xe Kr Ar Ne He B Si C Sb As P N H Te Se S At I Br Cl O F. Hüdriidid vesinikuühendid metallidega, milles vesiniku o-a on -1. Vesinikuühendid mittemetallidega (vesiniku o-a 1). BH3 boraan, SiH4 silaan, AsH3 arsaan, NH3 asaan (trad. ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidid. H2O2 vesinikperoksiidid; Na2O2 naatriumperoksiid; O3- osoniidid; O2- hüperoksiidid
Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. - Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lainepikkus (olgu tegemist mistahes lainepikkusega valgusega)
TUNTUMAD HAPPED 1) HCl – vesinikkloriidhape (ehk soolhape) See on tugev hape, mis oma omadustelt on terava lämmatava lõhnaga, söövitava toimega õhus suitsev värvusetu vedelik. Maomahlas on umbes 0,5 %-line vesinikkloriidhape, mis võtab osa toiduainete seedimisest. Liigne maomahla happelisus häirib organismi elutegevust ja tekitab kõrvetisi. Seevastu alahappelisus raskendab seedimisprotsessi. Vesinikkloriidhapet kasutatakse liimide, lakkide, ravimite, reaktiivide, plast- ja kummimaterjalide valmistamisel, metallide söövitamisel, roostepuhastus- ja muude pindadepuhastusvahendite (näiteks katlakivi eemaldusvahend) valmistamisel. 2) H2SO4 – väävelhape (ehk akuhape ehk lõngaõli) See on väga tugev, raske õlitaoline vedelik, mis on väga sööbiv hape. Selle vees lahustumisel eraldub palju soojust. Kontsentreeritud väävelhape söestab paljusid orgaanilisi ain...
3) Scheele, tema elu ja teadus (1742-1786)Rootsi üks väljapaistvamaid keemikuid, väga erudeeritud, ilma kõrghariduseta. Töötas peamiselt apteekides, sisustas laboreid. Sai O2 (tuliõhk) mitmel erineval viisil ja uuris seda põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Avastas kloori(1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo. Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorggaanilisi ja orgaanilisi happeid-HCN, H3AsO4. oblik-,viin-, õun-, sidrunhapetjne. 4) Mis on elementaarosake (EO) on struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis võtab kõigist nüüdisajal tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna. Tänapäeval tuntud üle 350 EO (arv kasvab pidevalt); pole välistatud,et EO on lõpmata palju. EO- *footonid * leptonid * hadronid 5) Einsteini valemi juurde massidefekt E= mc2. energia ja massi ekvivaletsuse seadus(1905)
Bi2O3 ; H2S Pb(OH)2 - ; B4H10 (10) Cu2O - ; NH3 H2SO3 ; HCN Fe2O3 - ; N2H4 Cr2(SO4) - ; HCl SO3 - ( ); NH2OH H3BO3 - ; HF NaCN - ; PH3 FeO ; HI NiS - ; SiH4 V2O3 - ; K2HPO4 - ; Pb(OH)4 - (IV); HAsO2 CuO ; AsO2 CuS (II); H3AsO3 Cu2S (I); AsO33 Al2O3 ; H3AsO4 Fe(OH)2 (II); AsO43 Fe(OH)3 (III); 472 HSO4- - ; i3 CuSO4 - (II); HBrO PCl3 - ; BrO LaCl3 - (III); HBrO3 - ; BrO3 H2CO3 N2O5 - ; CO32 P4O10 - ; HClO Na2O - ; ClO ThO2 - (IV); HClO2 La2O3 - (III); ClO2 BeO - ; HClO3 Al2O3 - ; ClO3 HClO4 SnO - (II);
KMnO4 + FeSO4 + H2SO4 = K2SO4 + MnSO4 + Fe2(SO4)3 +H2O 63. Esialgne lahus ( =1300 kg/ m3), mille ruumala oli 0,02 kuupdetsimeetrit, segati 20 95. SnS + NaNO3 + Na2CO3 = Na2SnO3 + Na2SO4 + NaNO2 + CO2 kuupsentimeetri 20%-lise lahusega ( =1200 kg/ m3). Leida lahustunud aine protsendiline 96. As2S3 + NaNO3 + Na2CO3 = Na3AsO4 + Na2SO4 + NaNO2 +CO2 sisaldus esialgses lahuses, kui segamisel saadi 30,4%-line lahus. 97. As2S5 + HNO3 + H2O = H3AsO4 + NO + H2SO4 64. Mitmeprotsendiline oli lahus ( =1100 kg/ m3), kui 0,04 kuupdetsimeetri selle lahuse 98. SnS2 + H2O + HNO3 = H2SnO3 + NO + S segamisel 40 kuupsentimeetri 50%-lise lahusega ( =1400 kg/m3) saadi 32,4%-line lahus? 99. Sb2S5 + HCl = H3SbCl6 + S + H2S 122. Gaasisegu koostises on 400 grammi vääveltrioksiidi ja 88 grammi süsinikdioksiidi.
HAsO2 soolad - arsenaat(III) ¤ (hape tuntud ainult vesilahustes) As2O3 – levinuim As ühend, As tööstusl. eraldamise vaheprodukt kasutatakse teiste As-ühendite saamisel klaasitööstuses topiste valmistamisel (konservant) anal. keemias jm. As2O5 - arseen(V)oksiid – tunduvalt ebapüsivam 315oC kuumutamisel laguneb As4O6 + O2 lahustub väga hästi vees saadakse vastava happe (H3AsO4) nõrgal kuumutamisel - As reageerib HNO3-ga (oksüdeeriv hape) lahj. HNO3 ( H3AsO3 (arseenishape) – As(III) ¤ konts. HNO3 ( H3AsO4 (arseenhape) – As(V) ¤ H3AsO4 esineb kujul H3AsO4 · 0,5H2O lahustub ülihästi vees (88%) kuumutamisel laguneb astmeliselt: H3AsO4 · 0,5H2O → H4As2O7 → HAsO3 püroarseenhape metaarseenhape HAsO3 - soolad: arsenaadid(V)¤
annaabi.ee 
