· Lahustub mitmetes metallides. · Aatommass: 1,00794 · Sulamistemperatuur: -255,34 °C · Keemistemperatuur: -252,87 °C · Tihedus: 0,00008988 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: gaasiline Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 · Oksiidi tüüp: neutraalne · Ühendid: Fluoriidid: HF Kloriidid: HCl Bromiidid: HBr Jodiidid: HI Hüdriidid: - Oksiidid: H2O, H2O2 Sulfiidid: H2S, H2S2 Seleniidid: H2Se Telluriidid: H2Te Nitriidid: NH3 · Redutseerija, st loovutab elektrone. · Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 2H2O N2 + 3H2 2NH3 (ammoniaak) H2 + S H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 2HCl (vesinikkloriid) Keemilised omadused · Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 Cu + H2O · Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 2NaH · 2 osa hapnikku ja 1 osa
(oksiidikihi teket võivad põhjustada ka elavhõbedas lahustunud metallide, nt Zn lisand sellisel juhul oksüdeerub lisandmetall). · Hapnikuga reageerib elavhõbe temperatuuril ~350 ºC, osooniga toatemperatuuril; tekib elavhõbe(II)oksiid HgO, punane kristalne ühend. · Hg ei reageeri lahjendatud H2SO4 ega lahendatud HCl-ga; ei reageeri (alla 200 ºC) ka kuivade gaasidega HF, HCl, H2S, NH3, PH3 ega AsH3, kuid reageerib juba toatemperatuuril Hbr, HI ja H2Se-ga. · Hg reageerib HNO3-ga, kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga ja kuningveega. Elavhõbe asub metallide pingereas vesinikust paremal ega tõrju seega happeist vesinikku välja. 4 Reaktsioonil hapetega tekivad olenevalt Hg ja happe vahekorrast Hg2 ²+ või Hg ²+ -soolad: 3Hg + 8HNO3 3Hg(NO3)2 + 2NO + 4H2O elavhõbe(II)nitraat
jt.). Vesi külmub (tahkub) 0*C ja keeb 100*C. Vesi aurub ka madalal temperatuuril, samuti auruvad jää ja lumi. Sellega on seletatav külmunud pesu kuivamine talvel. Temperatuuril 4*C on vee tihedus suurim (1cm3 vee mass temperatuuril 4*C on 1gramm) 1000kg/m3. Enamik vee füüsikalis-keemilisi omadusi on teiste ainetega võrreldes erandlikud. Mendelejevi tabeli VI rühma elementide (O, S, Se, Te) vesinikuühendid (H2O, H2S, H2Se, H2Te) peaksid olema kõik gaasilised. Vesi on erand. Tavaliselt on aine tihedus tahkes olekus suurem tema tihedusest vedelas olekus, vee puhul on aga vastupidi (jää tihedus 920, veel +4*C juures aga 1000). Enamik aineid soojendamisel paisuvad, vee soojenemisel 0*C kuni +4*C ruumala aga kahaneb. Vee ruumala suurenemine jäätumisel põhjustab kivimite lõhenemist ja murenemist looduses. Vee suure soojusmahutuvuse tõttu muutub merede ja
Üldjuhul ainete tihedus sulamisel väheneb, vesi on erandiks. Tihedus hakkab vähenema alles temperatuuril üle 4°C. see oluline vee-elustikule. Vesi jäätub pinnalt. Vee ruumala suurenemine jäätumisel põhjustab kivimite lõhenemist ja murenemist. 3. Vee soojusmahtuvus erakordselt suur. See tähtis kliima reguleerimisel. 4. Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VI rühmas elementide ( sh. O, S, Se) vesinikuühendid (H2O, H2S, H2Se) peaksid olema gaasilised. Vesi erand. 5. Vee molekuli hapniku ja vesiniku vahelised sidemed põhjustavad ka vee kõrge keemistemperatuuri. Teoreetiliselt peaks olema -80°C, aga on +100°C. 6. Vesi on ideaalne lahusti. Vee kvaliteet Keemiline kvaliteet: 1. Lahustunud ainete kontsentratsioon 2. Hõljuvainete kontsentratsioon. Muud mõõdetavad ja määratavad parameetrid 1. Soolsus 2. pH 3
Üldjuhul ainete tihedus sulamisel väheneb, vesi on erandiks. Tihedus hakkab vähenema alles temperatuuril üle 4°C. see oluline vee-elustikule. Vesi jäätub pinnalt. Vee ruumala suurenemine jäätumisel põhjustab kivimite lõhenemist ja murenemist. 3. Vee soojusmahtuvus erakordselt suur. See tähtis kliima reguleerimisel. 4. Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VI rühmas elementide ( sh. O, S, Se) vesinikuühendid (H2O, H2S, H2Se) peaksid olema gaasilised. Vesi erand. 5. Vee molekuli hapniku ja vesiniku vahelised sidemed põhjustavad ka vee kõrge keemistemperatuuri. Teoreetiliselt peaks olema -80°C, aga on +100°C. 6. Vesi on ideaalne lahusti. Vee kvaliteet Keemiline kvaliteet: 1. Lahustunud ainete kontsentratsioon 2. Hõljuvainete kontsentratsioon. Muud mõõdetavad ja määratavad parameetrid 1. Soolsus 2. pH 3
g t t mittemetallid pool- metall metall välis-elektronkihi konfiguratsioon ns np 2 4 oksüd.-aste -II kuni VI Rühmas O → Po – aatomiraadius kasvab – elektronegatiivsus väheneb Rühma elementide E vesinikühend: H2E H2O → H2S → H2Se → H2Te → H2Po ühendite püsivus väheneb happel. omadused kasvavad Rühma elementide E: 2 peam. oksiidi EO2 ja EO3 (v.a. hapnik) H2EO3 H2EO4 (erandiks Te) Levik looduses on rühma elementidel äärmiselt kõikuv
annaabi.ee 
