koorimuusika. Meloodia oli meeldejääv. Laulud rääkisid maailmade ja linnade vallutamisest. Linna laul ja romanss Need tekkisid 17.sajandi linnades. Hakkas levima rikkamates kodudes ja väikemõisates. Lauldi laule need olid salmilaulud. Saadeti kilaveri, harfi, viiuli, kitarriga. Need laulud olid intonatsioonilised, levisid põlvest põlve suuliselt, olid rahvalaulude sarnased. Neid romansse lauldakse ka tänapäeval, need on meeldejäävad. Telliti koju Prantsusmaalt guvernandid. Guvernandid olid lastekasvatajad. Vene rikkad mõisnikud tegid kpduooperit. Nad saatsid oma pärisorjad venemaale laulma õppima ja pillimängu. õppima. Vene külades lauldi palju tsastuskasid naljalaule. Kuulame: ,,Kuni pihlapuuni", tantsulaul (kõigil olid naljapillid), ,,Sepikojas".
nendelt ei saanud. Puskini eest hoolitses tema hoidja, kes teda armastas. Raamatus on kirjutatud Tatjana hoidjast kes teda igatpidi toetas ja jutukaaslaseks oli. · Puskin ja Onegin elasid samal ajastul ja ajal. Puskin sündis kolm aastat hiljem kui Onegin. · Mõlemaid kasvatasid põhiliselt ammed ja guvernandid. Tänu guvernantidele valdasid mõlemad suurepäraselt prantsuse keelt. · Nii Puskini kui ka Onegini perekonnad olid aadliseisusest kuid mõlemad olid tegelikult varanduslikult halvas seisus. Puskini perekond oli pidevalt laostumise äärel kirjaniku vanemad ei osanud rikastuda ega karjääri teha. Onegini vanemad aga elasid võlgadest.
Paljud kohad, sündmused ning isegi inimesed samastuvad Puskini eluga. Puskin ja Onegin elasid samal ajastul, isegi samal ajal. Puskin sündis 1799-dal aastal, Onegin umbes 1796-dal aastal. Nii Puskini kui ka Onegini perekonnad olid aadliseisusest kuid mõlemad olid tegelikult varanduslikult halvas seisus. Puskini perekond oli pidevalt laostumise äärel. Onegini vanemad aga elasid võlgadest. Mõlemit kasvatasid põhiliselt ammed ja guvernandid. Tänu guvernantidele valdasid mõlemad vabalt prantsuse keelt. Puskini ja tema vanemate vahel puudusid soojad suhted. Ta pidas oma emaks oma pigem hoidjat. Raamatus pole kirjeldatud küll Onegini hoidjat, kuid sarnaselt Puskinile on raamatus juttu Tatjana hoidjast, kes tema eest hoolitses ning kellega Tatjana elu asjade üle arutles. Mõlemad, Puskin ja Onegin, nautisid seltskonnaelu ning armastasid naisi. Onegin küll aga tüdines hiljem liigsest pidutsemisest.
Ta oli põlisaadliku Sergei Puskini poeg. Ema poolt pärines Etioopia vürsti pojast. Lermontov sündis samuti Moskavas, 1814-dal aastal. Tema isa Juri Petrovits põlvnes Soti aadliperekonnast. Ema oli pärit rikkast perekonnast. Puskini lapsepõlv oli rõõmutu. Tema vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Perekond oli pidevalt laostumise äärel ning lapsi kasvatasid pärisorjad, ammed ja hoidjad. Hiljem palgalised guvernöörid ja guvernandid. Veidike sarnane oli ka olukord Lermontoviga. Veidi pärast Lermontovi sündi lahkus ema kodust oma rikka ema juurde. Ta suri kui Lermontov oli umbes 3-aastane. Isa ning vanaema, kes üksteist vihkasid, hakkasid Lermontovi pärast võitlema. Vanaema armastas last kirglikult, kuid isa suhtus pojasse silmnähtavalt ükskõiksusega. Isa lasi vanaemal poisi ,,ära osta", millest Lermontov ise kunagi teada ei saanud.
aastatel kolmel korral Suurbritannia peaminister ning ka tolle isa John Russell, kuues Bedfordi hertsog oli viigide hulka kuuluv poliitik. Bertrandi ilmalik ristiisa oli utilitaristlik filosoof John Stuart Mill ning oma lapsepõlve veetis Bertrand Richmond Parkis Pembroke Lodge'is. Russelli mõlemad vanemad surid veel ta lapsepõlves ning teda ja tema venda kasvatasid viktoriaanlikud vanavanemad krahv ja krahvinna Russell. Kooli neid ei saadetud, vaid neid õpetasid guvernandid ja koduõpetajad. Nõnda õppis Bertrand perfektselt ära saksa ja prantsuse keele. Pärast koduõpetajate antud haridust rangelt religioosses ja rõhuvas kodus asus Russell õppima matemaatikat Cambridge'is Trinity College'is, kus julgustati ka huvi filosoofia vastu, nii jäi ta pärast kraadi omandamist matemaatikas Cambridge'i kauemaks, et valmistuda teise osa jaoks moraaliteaduse tripos'est. 1895 sai Bertrand
Ema poolt pärines ta Abram Hannibalist, Etioopia vürsti pojast (ilmselt neeger), kelle Peeter I oli Venemaale toonud ja oma lähikonda võtnud (pärast keisri surma teenis Hannibal muide aastail 1731 1752 Eestis, esialgu sõjaväeinsenerina Pärnus, hiljem Tallinna ülemkomandandina). Puskinid kuulusid Venemaa haritud aadlisse, keda meelsasti Moskva suurilmas vastu võeti, kuid perekond oli pidevalt majandusliku laostumise äärel. Lapsi kasvatasid pärisorjad, hoidjad ja guvernandid, nii et Puskin valdas juba varakult täiesti vabalt prantsuse keelt. Puskini lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse täieliku ükskõiksusega. Seepärast väldibki ta oma luules lapsepõlvemälestusi ega maini kordagi ema-isa. Ainus helge isik P. lapsepõlves oli pärisorjast amm ja hoidja Arina Rodionovna, kellele P. hiljem on pühendanud palju luuletusi ("Hoidjale"). Puskini vaimne arenemine oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele
suurepärased teadmised võõrkeeles ning ebatavalise eruditsiooni poeesias. Peamist kooli ei teinud Puskin läbi mitte lastetoas, vaid isa vastuvõtutubades. Siin kuulis ta pidevalt luuletusi ja jättis need silmapaistva kergusega meelde. Eri keelt kõnekevatel kasvatajannadel ei olnud tema arenemisele peaaegu mingisugust mõju. Lapsepõlves ei osanud Puskin inglise ega saksa keelt, oma autobiograafia konspektis kirjutas ta aga hiljem: "Esimesed ebameeldivused guvernandid" 2 Tõeline sõnakultuur, mis nii eredalt tuli ilmsiks juba Puskini esimestes luuletustes, on seletatav ka tema lugemiskirega varajases eas. Sergei Lvovitsi suurepärasel raamatukogul oli tema poja vaimses arenemises esmajärguline tähtsus. Raamatukogu koosnes XVIII sajandi prantsuse klassikutest ja filosoofidest. Kindlasti tundis väike Aleksandr juba lapsepõlves ka oma kodumaa suurte poeetide loomingut
annaabi.ee 
