Curriculum Vitae Konstantin Päts Sünniaeg- ja koht : 23. veebruar 1874 18. Jaanuar 1956, Tahkuranna vald, Pärnumaa Vanemad ja nende tegevusalad : Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Konstantin Pätsi ema Olga sündis 4. augustil 1847 Viljandis. Üldhariduse ja guvernandi eksamite kõrvalt õppis ta ka saksa, vene ja läti keelt. Neiu kutsuti peatselt Viljandimaa mõisniku Gründeri perekonda guvernandiks. Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud. Nii tutvus Olga Gründeri mõisas oma tulevase abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts.
Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi. Järgmisel hommikul nägin kuidas see kaunid guvernant mu kallist Adelet õpetas. Sel õhtul kutsusin ma guvernandi enda juurde. Ma küsisin guvernandilt tema nime ning ta vastas ,, Mu nimi on Jane Eyre, sir". Mulle väga meeldis ta hääl, see oli nagu muusika mu kõrvadele. Varsti korraldasin ma Thornfieldis peo, kuhu olid mu vanad sõbrad kutsutud. Kõik olid peenelt riides. Ma tahtsin, et ka Jane tuleks, kuid ta vist häbenes. Kui pidulised olid läinud, läksin ma neile külla, kuna seal toimus uus pidu. Ma olin ära täpselt ühe nädala. Kui ma
Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi. Järgmisel hommikul nägin kuidas see kaunid guvernant mu kallist Adelet õpetas. Sel õhtul kutsusin ma guvernandi enda juurde. Ma küsisin guvernandilt tema nime ning ta vastas ,, Mu nimi on Jane Eyre, sir". Mulle väga meeldis ta hääl, see oli nagu muusika mu kõrvadele. Varsti korraldasin ma Thornfieldis peo, kuhu olid mu vanad sõbrad kutsutud. Kõik olid peenelt riides. Ma tahtsin, et ka Jane tuleks, kuid ta vist häbenes. Kui pidulised olid läinud, läksin ma neile külla, kuna seal toimus uus pidu. Ma olin ära täpselt ühe nädala
hobuselt. Minu juurde ilmus kõige ilusam naine, keda ma iial näinud olen. Ta ulatas mulle käe, et mind üles aidata, kuid ma keeldusin. Ta ikka hoidis seal kätt ning ma lõpuks soostusin tema abi kasutama. Ma küsisin, et kuhu ta läheb ning ta vastas et ta läheb Thornfieldi guvernandiks. Ma olin üllatunud. Peale väikest jutuajamist ma istusin hobuse selga ja ratsutasin Thornfieldi. Järgmisel hommikul nägin kuidas see kaunid guvernant mu kallist Adelet õpetas. Sel õhtul kutsusin ma guvernandi enda juurde. Ma küsisin guvernandilt tema nime ning ta vastas ,, Mu nimi on Jane Eyre, sir". Mulle väga meeldis ta hääl, see oli nagu muusika mu kõrvadele. Varsti korraldasin ma Thornfieldis peo, kuhu olid mu vanad sõbrad kutsutud. Kõik olid peenelt riides. Ma tahtsin, et ka Jane tuleks, kuid ta vist häbenes. Kui pidulised olid läinud, läksin ma neile külla, kuna seal toimus uus pidu. Ma olin ära täpselt ühe nädala. Kui ma Thornfieldi poole
vabu tunde lugemiseks paljude erinevate valdkondade kohta. Ta avastas, et kõige parem on ta matemaatikas, füüsikas ja keemias. Vene võimud olid keelanud poolakatel laboratooriumiteaduse õpetamist, ent keemik suhkrupeeditehases andis Mariale mõningaid tunde. Naine naasis Varssavisse 1889. aastal. Tema isa teenis paremat palka erakooli direktorina ning sai endale lubada Bronyale Pariisi iga kuu veidi raha saatmist. Veel kaks aastat jätkas Maria tööd guvernandi ning juhendajana. Pühapäeviti ja õhtuti õppis ta salaja keemia kursusel ,,muuseumis", mis oli tegelikult illegaalne labor poola teadlaste treenimiseks. Veidi enne 24-aastaseks saamist oli Maria kogunud piisavalt raha, et minna õppima Pariisi ülikooli. Ta oli seda hetke kaua oodanud. Ta lahkus oma armsast isast ning kodumaast kurbusega, ent lubas naaseda pärast oma õpinguid. 3 2
mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. Seegi suhtumine levis algul kõrgemates ühiskonnakihtides, kelle võimuses oli eraldada laps argielust lastetuppa ammede, hoidjate ja koduõpetajate valve ning hoole alla. Järkjärgult jäi laps seega ka tööst kõrvale töö tegemine ja ülalpidamise teenimine jäeti lihtrahva hooleks, see ülikutele ei sobinud. Eestiski alustasid lapse argielust eraldatud kasvatust esialgu sakslastest mõisnikud, kelle lapsed koos guvernandi* ehk koduõpetajannaga lastetuppa eraldati, et nad lihtrahvalt halbu kombeid ja kahjulikke teadmisi ei omandaks. Eestlasest amme siiski ära ei põlatud.Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsid-kasvatasid vanemad ning vanavanemad oma tööde tegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus
Uus parun küsis,et kas talle pakub huvi eesti rahvas, kui ta selle maa keelt õpib. Guvernant vastas, et talle pakuvad huvi kõik rahvad, kui selle rahva juures pakuvad talle huvi virgad talupojad. Vana parun Rüdiger pahvatas naerma. Tema arust olid need laisad. Guvernant arvas tõemeelega, et talupojad ei söö leiba, vaid turvast. Guvernant ütles veel, et eestlastel pidi olema ilus rahvaluule. Selle peale pahvatasid kõik naerma peale guvernandi. Vana parun ütles, et luuleanne ei tee neid virgemaks ega terasemaks. Lõpuks lahkus guvernant lauast, kui ta sai vastuse, et teda enam seal vaja pole. Preili Marchandist räägiti taga, et kuidas ta julgeb rääkida kõrgema klassi inimestega ja oma arvamust avaldada. Preili Marchand läks oma tuppa koos härra Lustiga. Kui Guvernant jõudis oma oma tuppa rääkis ta Tohvriga talupoja elust. Tohver rõõmustas, et ta sai saksa keeles rääkida, mida ta väga kaua oli õppinud
Uus parun küsis,et kas talle pakub huvi eesti rahvas, kui ta selle maa keelt õpib. Guvernant vastas, et talle pakuvad huvi kõik rahvad, kui selle rahva juures pakuvad talle huvi virgad talupojad. Vana parun Rüdiger pahvatas naerma. Tema arust olid need laisad. Guvernant arvas tõemeelega, et talupojad ei söö leiba, vaid turvast. Guvernant ütles veel, et eestlastel pidi olema ilus rahvaluule. Selle peale pahvatasid kõik naerma peale guvernandi. Vana parun ütles, et luuleanne ei tee neid virgemaks ega terasemaks. Lõpuks lahkus guvernant lauast, kui ta sai vastuse, et teda enam seal vaja pole. Preili Marchandist räägiti taga, et kuidas ta julgeb rääkida kõrgema klassi inimestega ja oma arvamust avaldada. Preili Marchand läks oma tuppa koos härra Lustiga. Kui Guvernant jõudis oma oma tuppa rääkis ta Tohvriga talupoja elust. Tohver rõõmustas, et ta sai saksa keeles rääkida, mida ta väga kaua oli õppinud
annaabi.ee 
