Mozartiga ning tapab oma armastatu Hermine. Harry on riivatu mees. Tal on vanust juba peaaegu 50, aga naisest on ta lahus ja selle asemel, et leida enesele uus viisakas endaealine naine, teeb tema tegemist prostituudiga. Isegi mitte ühe, vaid suisa kahega (Hermine ja Maria). Oleks, et ta nendega niisama suhtleks, aga ei. Harryl on suguühe nende mõlema naisega, kes on temast aastaid nooremad. Harry on sõjavastane. Ta kohtub oma koolivenna Gustaviga, kellega nad hakkavad autojuhte maha laskma. Harryle see isegi meeldib. Ta üldse mõistab hukka asjad, mida ta proovinudki pole. Täpselt nagu tantsiminegi. Või nagu Hermine ütles, et inimesed ei taha enne vette minna, kui nad pole ujuma õppinud. ,,Harry hukkamine" Harry sai karistuse tegelikkuse toomise eest maagilisse teatrisse, peegeldatud noaga peegeldatud tüdruku surnuks torkamise ja huumorivaesuse eest. Ta üle naerdakse. Karistuseks määratakse talle igavene elu
panna. Siivert oleks võinud ka tööst osa saada, kuid tal oli ka kodus tegemist. Tulid kaevandusega seotud mehed. Gustavi nimeline mäetööline aitas Iisaku talus lauta ehitada Mäetöölised käisid mõnda aega Aaroni ehk Aronseni kaupluses, kuid kui nad lahkuma hakkasid, pidi poeomanik selle üle oma pead vaevama. Koos Iisakuga mindi mägedesse proovikaevandamist tegema. Oli vaja üles leida Geissler, kelle maatükil oli rohkem maaravara. Inger käis koos Gustaviga marju korjamas. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas, kas müüa maavaradega maatükk maha või mitte. Tema arvates pakuti selle maa eest liiga väikest hinda. Ka teisel läbirääkimisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro sattus lapse tapmise eest eeluurimise alla ning Aksel kartis, et ka teda võidakse vahistada. Laut sai valmis ja Gustav läks talust ära. Räägiti, et Aronsesn tahab oma talu maha müüa ning Iisaku mõtted läksid kohe jälle Eleseuse peale.
Harry vaatas uuesti peeglisse ja tundis kergendustunnet, ta hakkas naerma. Seejärel vaatas ta ühte suurde peeglisse, kus nägi iseennast erinevates eluetappides, tema isik lagunes paljudeks minadeks. Kõik need peegelpildid jooksid peeglist välja ja tormasid erinevatest ustest sisse. Harry sisenes uksest, mille kohal rippus silt: ,,Tule rõõmsale jahile! Suurjaht autodele." Ta sattus maailma, kus käis sõda masinate ja inimeste vahel. Harry kohtus teoloogist koolivenna Gustaviga. Nad sõitsid linnast välja, ronisid vahiposti ja hakkasid autojuhte maha laskma. Kui varem oli Harry sõjavastane, siis nüüd tundis ta laskmisest rõõmu. Ühest autost astus välja Dora, kellele nad samuti relva kätte andsid. Peagi hakkas neil enda pärast häbi ja nad otsustasid alla ronida. Harry suudles Dora põlve, kuid latt andis järele ja nad kukkusid tühjusesse. Harry leidis end taas kaargaleriist. Nüüd sisenes ta uksest, millel
Sture (Rootsi kuningas) esindaja hansalinnas. Gustav üritas Lübeckis inimesi taanlaste vastu sõtta astuma panna, kuid lübecklased ei olnud sellest huvitatud ja Gustav tundis ennast Lübeckis kasutult ja ohustatuna, ning ta naases Der Rabe nimelise kiire purjekaga Rootsi. Gustav Erikssoni mõndade järgnevate aastate käikude kohta ei ole palju informatsioon, ainsaks allikaks on Peder Svarti kroonika, mis osade ajaloolaste arvates on koostatud kooskõlas Gustaviga, nii et seal pole kõike kirjas, mis toimus. Kindel on see, et Gustav üritas kuidagi taanlaste vastu astuda, kuid ta ei leidnud toetust. Taanlased eesotsas kuningas Christian I-ga olid juba suure osa Rootsist vallutanud, ainult mõned suuremad kindlused ja maakonnad olid veel vabad. 6 Gustav Vasa läks abi saamiseks ühte siiamaani vabasse Dalnara maakonda, kuid ka seal ,,keerati talle selg"
eputamas). Gustav tuli peagi ühe teise mehega appi lauta ehitama. Üha rohkem kaevureid lahkus ning Aronsen hakkas oma kaupluse pärast muretsema. Koos Iisakuga mindigi üles mägedesse. Iisak sai sealt kingiks väliääsi. Tegu oli vaid proovikaevandamisega ning mõneks ajaks pidi Aronsen tõesti suuremast kauplemisest loobuma. Edasiseks kaevandamiseks oli vaja üles leida Geissler, kellele kuulus paremate maavaradega mäekülg. Nagu imeväel sõitis Kaugemaale otsitud mees. V Inger käis Gustaviga marjul. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas käskjalgadega vasemäe müümis. Nende pakutud 15 kuni 20 tuhat oli Geissleri arvates liiga vähe. Tema oleks soovinud veerand miljonit. Ka teistkordsel kõnelemisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro lapse tapmine oli välja tulnud ning ta oli eeluurimise all. Tõenäoliselt oli info lekitajaks Oliine. Aksel kartis, et ka teda võidakse vahistada. VI Nüüd oli kivilaut valmis, kuid esialgu turbakatusega. Gustav lahkus talust
eputamas). Gustav tuli peagi ühe teise mehega appi lauta ehitama. Üha rohkem kaevureid lahkus ning Aronsen hakkas oma kaupluse pärast muretsema. Koos Iisakuga mindigi üles mägedesse. Iisak sai sealt kingiks väliääsi. Tegu oli vaid proovikaevandamisega ning mõneks ajaks pidi Aronsen tõesti suuremast kauplemisest loobuma. Edasiseks kaevandamiseks oli vaja üles leida Geissler, kellele kuulus paremate maavaradega mäekülg. Nagu imeväel sõitis Kaugemaale otsitud mees. V Inger käis Gustaviga marjul. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas käskjalgadega vasemäe müümis. Nende pakutud 15 kuni 20 tuhat oli Geissleri arvates liiga vähe. Tema oleks soovinud veerand miljonit. Ka teistkordsel kõnelemisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro lapse tapmine oli välja tulnud ning ta oli eeluurimise all. Tõenäoliselt oli info lekitajaks Oliine. Aksel kartis, et ka teda võidakse vahistada. VI Nüüd oli kivilaut valmis, kuid esialgu turbakatusega. Gustav lahkus talust