ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus Ganglion geniculi tundeneuronite kehad Harud: 1. N petrosus major (ümberlülitus ganglion pterygopalatinas) suulaenäärmed , nina limaskesta näärmed, pisaranääre 2. Chorda tympani (ümberlülitus ganglion submandibulares) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3, eesmised keelenäärmed, gl sublingualis, gl submandibularis 3. N stapedius m stapedius (halvatuse korral kuulmisvõime teravnemine, kuna heliülekande
medianus ! Kus asub 1 neuron (maitsmistundlikkus keelejuurelt; kuulmisteel; süvatundlikkus põlveliigesest; nägemisteel) Maitsmistee – VII, IX, X närvi tundeganglionis Kuulmistee – ganglion cochleare Nägemistee – kepp- ja kolbrakud retinas süvatundlikkus põlveliigeselt - ganglion spinale ! Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m
levivad ganglionist koos V närvi kiududega kolmes ganglion pterygopalatinum et suunas: suulaenäärmetele (nn palatini), nina submandibulare) limaskesta näärmetele (rr nasales) ja pisaranäärmele. nucl gustatorius (eva; senoorne N petrosus major anastomoseerub trummiõõne lae ehk aferentne tuum; annab piirkonnas IX närvi harudega. maitsetundlikkuse kiud) Chorda tympani lähtub näonärvikanali kolmandast nucl solitarius
Nucl. n. facialis: EVE (päristuum) miimilised ja suupõhja lihased: m. levator veli palatini, m.stapedius, sealt algavad branhiomotoorsed kiud b. Nucl. salivatiorius superior: ÜVE nina limaskesta, pisara- ja nüljenäärmete innervatsioon (va gl. parotidea ja gll. buccales), parasümpaat. tuum, närvid lülituvad ümber parasümp. ganglionites: gangl. pterygopalatinum (gl. lacrimalis) et submandibulare (gl. sublingualis et submandibularis) c. Nucl. gustatorius: EVA maitsmine d. Nucl. solitarius: ÜVA suuõõne piirkond e. Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA naha tundlikkus f. Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA naha tundlikkus Kõikide tundeneuronite kehad on ganglion geniculis, mis paikneb n. facialise 1. ja 2. lõigu piiril. EVA ehk maitsmistundlikkuse kiud hästi arenenud, ÜVA, ÜSA ehk üldtundlikkuse kiud taandarenenud. Fun fact: on taandarenenud, aga kui nt ärritada gangl. geniculit, tekib
Kolmas neuron multipolaarsed rakud Neljas neuron corpus geniculatum lat., colliculus sup. Jätkub radiatio optica Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas. 4 Maitsmistee Esimese neuroni keha VII, IX, X närvi tundeganglionis. Teise neuroni keha VII, IX, X närvi nucleus gustatorius´es. Lõpeb gyrus postcentralis´e alumises osas. Kuulmistee Esimese neuroni keha ganglion cochleare. Teise neuroni keha nucl. cochlearis ventralis et dorsalis´es. Teise neuroni aksonid ristuvad vastaspoolele ja lähevad corpus trapezoideum´i koostisse. Kolmanda, neljanda neuroni kehad nucleus corporis trapezoide´is, lemniscus lateralis´e tuumades, corpus geniculatum mediale´s, colliculus inferior´is. Lõpeb gyrus temporalis sup.‐s.