mõjutab lisaks inimese bioloogilisele kujunemisele ka mõtlemist, emotsioone ja reaktsioone. Seetõttu alustame poiste ja tüdrukute õppimis- ja arenemismuutuste teemat aju tegevuse lühiuurimisega. 1.1.1. Aju ehitus Tüdrukute ja poiste bioloogilised erinevused saavad alguse ajust. Teadlased on avastanud, et poiste ja tüdrukute arengu ja kasvamise hindamise juures tuleb arvestada aju ehituse ja funktsioneerimise eripärasid. (Gurian, Ballew 2004: 22). Inimese aju jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks, koosnedes kolmest kihist: ülemisest kihist ehk ajukoorest, keskmises kihis asetsevatest limbilisest süsteemist (välimine ja sisemine) ning seljaajuga ühendatud ajutüvest. (Gurian, Ballew 2004: 21). Suurem osa inimese emotsioone saab alguse limbilises süsteemis asuvatest mandelkehast, mis paikneb ajutüve kohal. Erinevate aistingute ning mõtlemisega tegelevad aju ülemises kihis ehk ajukoores asetsevad neli sagarat.
teevad rohkem enesetappe poisid (Tervise Arengu Instituut, 2009)]. Kui tüdrukud on huvitatud romantikast, siis poistel on huvi seksuaalanatoomia vastu. Tulenevalt soostereotüüpidest osutatakse koolis poistele vähem tähelepanu, sest oodatakse, et nad saavad ise hakkama, tüdrukutele seevastu osutatakse abi ja toestust. Sotsiaalne hierarhia poistel tundub olevat suhteliselt paigas, sest ,,poisid teavad oma kohta", seevastu tüdrukutel on see rohkem liikuv (Gurian, Henley, Trueman, 2001). Sooliste erinevuste kujunemine Miks siis on tüdrukud ja poisid erinevad? Arvesse tuleb võtta väga erinevaid aspekte, kuid raamatu ,,Boys and girls learn differently: a guide for teachers and parents" autorid toovad välja aju erinevused. Imiku aju puhul areneb esialgu parem poolkera ja seejärel vasak, tüdrukute puhul toimub see varem. Seetõttu omandavad tüdrukud keerulisi verbaalseid oskusi isegi aasta varem kui poisid
.................................................9 2 SISSEJUHATUS Poisslastele reageeritakse teisiti kui tüdruklapsele ning see on normaalne, sest nad on erinevad. Mitte ainult bioloogiliselt, vaid ka ühiskondlikult. Tüdrukute ja poiste erinevused ei tähenda, et üks sugu oleks teisest parem. On asju, milles on poisid tugevamad kui tüdrukud ja vastupidi. Loomulikult on ka erandeid. M. Gurian (2004) märgib oma raamatus, et on ka lapsi, kellel on mõlemale soole omaseid tunnuseid. Nende ajud on n-ö mõlemasoolised. Esimestel nädalatel, kui embrüod on identsed, ei eristata neid suguelundite alusel, vaid sugukromosoomide kaudu: poistel XY ja tüdrukutel XX. Ema munarakust pärinevad X- kromosoomid, isa seemnerakust X- või Y-kromosoom. Vastavalt sellele, millise kromosoomiga seemnerakk viljastab munaraku, sünnib ka laps. Raseduse jooksul
ÜRO Kestab siiamaani. Lähis- Ida kriiside lahendamine- 1948 araablased + 1947a- tuleb rajada 2 riiki. Juudi riik- Araabia riik. 1948 1970 püüti sõlmida pikaajaline rahu. 1978a Camp Türgi Egiptus, juudid kuulutasid välja Iisreali riigi, esimeseks Davidi rahu Iisrealicja Egiptuse vahel aga mitte teiste Araabia ps, Iraan peaministriks D.B. Gurian- Jerusalem pealinnaks. 1948- riikide vahel. Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare, + nende vahelised 1949 Palestiina sõda- Iisrealile tungisid kallale sõlmiti diplomaatilised suhted. 1988- kuulutati välja alad islamiriigid. Egiptus, jordaania, süüria, iraak, liibanon. Palestiina riik- juiks Yasser Arafat. 2006. a Hamass
lastest on diagnoositud mõni ärevushäire. Need häired tulenevad hemalt üks kolmest elemendist (käitumuslik, kognitiivne või perekonna ja bioloogiliste mõjude kombinatsioonist ja kalduvad füsioloogiline) on ülemäärane, püsiv ja kohanemist takistav. peresiseselt edasi kulgema. Lisaks on tõendeid, et ärevad ja Hirm võib ka üle minna foobiaks - tavalised ja foobilised reaktsioonid on õpitavad (Goodman & Gurian, 2001). normaalsed lapseea hirmud on lühiajalised ja kaovad mõne Ängistuse kohta tehtud uurimuste tulemused (nt kuuga, aga mõnedel lastel esineb spetsiifilisi hirme, mis püsivad Gullone et ai., 2001) on kooskõlas normaalsete hirmude ja hakkavad häirima normaalset elu ja tegevust. Sellistel uurimuste tulemustega - on leitud olulisel määral ärevuse puhkudel on tegu ilmselt mõne spetsiifilise foobiaga (Muris et
„Teismeline“ 1. Arengupsühholoogia1 (koost. S.Pree). 2000/2007, vt. www.zone.ee/sirpre 2. Arukas laps, Terane laps, jne. 3. Baltes, Reese & Lipsitt, 1980. 4. Barnard (2005) Kuidas aidata depressioonis last 5. Butterworth, G.,Harris,M. (2002) Arengupsühholoogia alused. 6. Craig, G.J. Human Development 7. Dainow, S. (1997) Elu võimalikkusest koos teismelisega. 8. Gopnik (2003) Kuidas beebid mõtlevad? 9. Gurian (2004) Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. 10. Lapse areng. 2005 11. Leppik, P. (2000) Lapse arendamise ja õpetamise probleeme koolis, A osa 12. Leppik, P. (2004) Lapse ja tema mõtlemise arendamine 13. Mangs Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 14. Miller, P.H. 1983 15. Nõmme (2005) Hüpi lasteaias. 16. Ojala (2005) Mõista mind, teismelist. 17. Paloheimo (2002) Lapsepõlve mõjud. 18. Papalia Development psychology 19
annaabi.ee 
