Ilmneb ka dieedipidajate eristumine – neil oli halvem vaid keskne täidesaatev töömälu ja Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses ei ilmnenud mingisugust töömälu halvenemist. Oluline on ka mainida, et viimati nimetatud uurimuses mõõdeti töömälu numbrite tagurpidi nimetamisega. Lisaks kasutati ka Stroopi testi, mis peaks mõõtma pidurtatust, ning teisi kognitiivseid teste. Kuna neis erinevusi ei ilmnenud, siis gruppidevahelisi erinevusi pidada oluliseks. Ma arvan, et oluline roll on sellel, mil määral töömälu on toidustiimulite poolt hõivatud. Kuna Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses anti katseisikutele ettekirjutatud dieet, siis pidid nad keskenduma ainult sellele. Samas kui anoreksia korral on töömälu rohkem hõivatud mõtetega oma kehast ja toitu püütakse tarbida võimalikult vähe. Söögitungide sagedus ja intensiivsus võib olla vähemasti osaliselt määratud bioloogiliselt, aga ma arvan, et
Teooria: in vajadus kinnitava ja eristava gr.identiteedi järele, millel omakorda põhineb in enesehinnang ja enda väärtuslikkuse tunnetamine. Nt soorolli piiride puhul: kui naine koristava-küpsetava ja kodusena olemist naise rolliks ja tunneb end niimoodi hästi, siis ta hindab personaalselt oma identiteeti naisena kõrgelt. Need, kes nii ei arva, võtavad appi kollektiivsed strateegiad- feminismi. (Seni, kuni erinevuste alusel diskrimineerimist tajutakse legitiimsena, ei pruugi gruppidevahelisi konflikte tekkida.) Madal ja ohustatud enesehinnang süvendab gruppide eristamist, saavutamaks kõrgemat enesehinnangut. Samas, kui eristamine on edukas, tõstab see enesehinnangut. Minakategoriseerimise teooria: põhiküsimus on personaalse identiteedi muutumine sotsiaalseks Kõik identiteedid on defineeritud kui minakategooriad. Oleneb, mida võtta kategoriseerimise aluseks. Nt mina kui naine võin end määratleda lühikesena
- Aknast Post Hoc, teete linnukese kastidesse LSD ja Bonferroni (need on gruppide võrdlemise erinevad meetodid) ehkki ANOVA näitab, kas gruppide vahel on erinevusi, näitavad post hoc testid, mis gruppide vahel on erinevused. - Options aknast teete linnukese Descriptive ja Homogenity of the variance test juurde EFEKTI SUURUSE ARVUTAMINE Efekti suurusvi on statistiline näitaja, mis võimaldab lisaks statistilisele olulisusele kirjeldada gruppidevahelisi erinevusi. Efekti suurust saab väljendada mitmete statistikutega; ilmselt levinuim on Cohen-i d. Kokkuleppeliselt tähistavad Cohen'i d väärtused väikest efekti väärtusel d = 0.2; keskmise suurusega efekti väärtus on d = 0.5; suure efekti väärtuse algus on d = 0.8. SPSS-is ei ole funktsiooni/käsklust, millega saaks paari kliki abil efekti suurust kätte. Seega on mõned alternatiivid meie kasutame siin kursusel ühte veebis leiduvat kalkulaatorit, mis asub aadressil http://www
72 70 68 66 Ei Enam ei, aga olen suitsetanud Jah Kas te suitsetate? Ül 2 Kirjeldus on natuke liialt Average Variance lakooniline. Kirjeldama 70,34211 peaksite194,7176 just gruppidevahelisi 76 373,1429erinevusi / sarnasusi. 72 130,2 MS F P-value F crit 107,7939 0,523528 0,595403 3,168246 205,8991 e kohta leitud arvkarakteristikute põhjal git enam ei, aga olevad suitsetanud ja nende keskmine kehamass 76 kg. ! 0: Kehamass ja suitsu ei ole seotud. (täislausega) 5954 > 0,05) ja sest ei ole alust teha üldistavaid ei põhjusta)
Kui meil sõltumatu muutuja koosneb kategooriatest, siis on parem kasutada ANOVA't. Kui sõltumatu muutuja on pidev tunnus, siis on parem kasutada regressiooni. ANOVA'ga hinnatakse gruppide keskmiste erinevust. Regressiooniga saab ennustada sõltuva muutuja väärtust prediktori (sõltumatu muutuja) väärtuste põhjal. Efekti suurus Efekti suurus on statistiline näitaja, mis võimaldab lisaks statistilisele olulisusele kirjeldada gruppidevahelisi erinevusi. Efekti suurust saab väljendada mitmete statistikutega; ilmselt levinuim on Cohen-i d. Kokkuleppeliselt tähistavad Cohen'i d väärtused väikest efekti väärtusel d = 0.2; keskmise suurusega efekti väärtus on d = 0.5; suure efekti väärtuse algus on d = 0.8. SPSS-is ei ole funktsiooni/käsklust, millega saaks paari kliki abil efekti suurust (st Coheni d-d) kätte.
viisil. Käsklusrida: Analyze - Compare Means Paired-Samples T Test Variable 1 alla pange esimese mõõtmise muutuja ning Variable 2 alla valige tema paariline teisest mõõtmiskorrast. Väljundiakna (Output) loogika on enam-vähem sama, mis sõltumatute valimitega testi puhul. 3) EFEKTI SUURUSE ARVUTAMINE Efekti suurus on statistiline näitaja, mis võimaldab lisaks statistilisele olulisusele kirjeldada gruppidevahelisi erinevusi. Efekti suurust saab väljendada mitmete statistikutega; ilmselt levinuim on Cohen-i d. Kokkuleppeliselt tähistavad Cohen'i d väärtused väikest efekti väärtusel d = 0.2; keskmise suurusega efekti väärtus on d = 0.5; suure efekti väärtuse algus on d = 0.8. SPSS-is ei ole funktsiooni/käsklust, millega saaks paari kliki abil efekti suurust (st Coheni d-d) kätte. Seega on mõned alternatiivid kiirelt Coheni d arvutamiseks
annaabi.ee 
