Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni efektiivsus ja personali lojaalsus. Oma seisukohtade arendamiseks kasutatakse teisi teadusi nagu psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia. Eriti keskendutakse psühholoogia kasutamisele. Rõhutatakse, et indiviidi käitumine grupis on mõjutatud grupiprotsessidest ning erineb omaette tegutseva inimese käitumisest. Neoklassikaline juhtimisteooria hakkas arenema 1920. aastatel ning inimsuhete juhtimise koolkonna rajajateks peetakse Elton Mayot, Mary Parker Follettit jt. Nende teooriatele tuginedes kasvas 1930- ndatel aastatel klassikalisest lähenemisviisist juhtimisele välja inimsuhete koolkond. See koosnes suuremas osas organisatsioonipsühholoogidest (Maslow, McGregor, Argyris ja Bennis),
On tõestatud, et vabas õhus viibimine ja füüsiline tegevus mõjuvad kooliedukusele positiivselt. Reeglipärane füüsiline tegevus vähendab stressi ja mõjutab positiivselt immuunreaktsiooni (Ader 2001). Füüsiline tegevus haajutab ka riski haigestuda erinevatesse haigustesse. Tegevused looduses uurendavad töörõõmu. Eksperimentaalne uurimus õuesõppe pedagoogikale tugineva juhtkonnaga andis tõestust paranenud grupiprotsessidest, mida iseloomustasid vähenenud stressitase, paranenud probleemilahendus ja kommuniatsioon grupiliikmete vahel (Evans, Egnew 1998). Soodsast mõjust tervisele tundub positiivne ja loomulik pakkuda välja õuesõppe pedagoogikat kui üht tervislikku alternatiivi. IMESTAMISE KUNST (Stefan Edman) Õuesõppe pedagoogika on kõige suveräänsem vorm kogemiseks ja omandamiseks. Kõikjal leidub mida avastada ja mille üle mõtteid vahetada, kuidas kõik selles suures süsteemis on seotud.
organisatsiooni eesmärkidest rohkem huvitatuks. Neoklassikud kritiseerivad kitsast juhtimisulatust ja sellega kaasnevat alluvate ranget kontrolli. Nad pooldavad suurt juhtimisulatust ja hajutatud otsustamisõigust. Oma seisukohtade arendamiseks kasutavad nad teisi teadusi nagu psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia. Eriti keskendutakse psühholoogia kasutamise võimalustele juhtimises. Rõhutatakse, et indiviidi käitumine grupis on mõjutatud grupiprotsessidest ning erineb omaette tegutseva inimese käitumisest. Inimsuhete koolkonna teoreetikute uuringud viisid motivatsiooniteooriateni. Inimressurssi koolkonna esindajad keskendusid inimeste vajaduste uurimisele ning motivatsiooniteooriate väljatöötamisele. A. maslow sai tuntuks oma vajaduste hierarhiaga ning D. McGregor X- ja Y-teooriaga. Neoklassikalised teooriad on aluseks tänapäevastele juhtimisteooriatele ning on leidnud
2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid Üks tuntumaid meeskonnatöö ja gruppide uurijaid Hackman (1990) leiab, et grupitöö edukuse eelduseks on kolme takistuse ületamine. Esimeseks neist grupiliikmete valmisolek jõupingutuseks, et töö tulemus oleks ootuspärasel tasemel. Teiseks peavad meeskonnaliikmed tooma gruppi kaasa piisava hulga teadmisi ja oskusi vastasel juhul on jõupingutus mõttetu. Kolmandaks tuleb olla teadlik grupiprotsessidest ning juhtida neid selliselt, et töö õnnestuks. Lisaks sisemistele aspektidele (meeskonnatöö toele) on oluline projektijuhi ülesanne hankida ka väline projekti toetus (juhtkonnalt). Kokkuvõttes on olulised kolm küsimust meeskonnatöö efektiivsuse hindamisel: Kas meeskond saavutas tulemuse? S.t. ülesanne on täidetud aja ja eelarve piires. Kas meeskonnaliikmed tundsid, et tehti efektiivset meeskonnatööd? S.t. ollakse valmis
Läbirääkija hoolitseb, et grupil oleks olemas kõik vajalik väljastpoolt, on hea läbirääkija heakskiidu või toetuse saamiseks väljastpoolt gruppi. Ressursside leidja hoolitseb, et otsused oleksid realistlikud ja vajalike ressurssidega kaetud. Hindaja hoolitseb, et grupp oma otsuseid põhjalikult hindaks erinevate kriteeriumide alusel ja kaaluks neid erinevatest vaatenurkadest lähtuvalt. Hõlbustaja saab aru grupiprotsessidest, suudab lahendada tekkivad konfliktid grupi sees ning siluda erimeelsused grupiliikmete vahel. Lõpule viija hoolitseb, et ülesanne on lõpule viidud, kõik saavad asjast ühtemoodi aru ning on sõlmitud kõik vajalikud kokkulepped. Asjatundja süüvib käsitletavasse teemasse sisuliselt, omab vajalikke teadmisi ja fakte, et otsuseid vastu võtta. Merlecons ja Ko OÜ 286