Fifth level Maalist 1642, õlimaal, lõuend, 363 x 437 cm. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud tahaplaanile, paljud olid pooleldi peidus või langes nende näole vari. Samuti oli Rembrandt kujutanud soovitud 18 inimese asemel 31 tegelast. Selline eristumine tolleaegsetest grupiportreedest ei meeldinud kohe kuidagi maali saajatele, kes olid maksnud maali eest kokku 1600 kuldnat, mis oli tolle aja kohta väga suur summa. Maali " Öine vahtkond " täpsem nimetus oleks: "Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii".Maalitellimus esitati 1639. aasta lõpu poole ning maal valmis 1642. aastaks. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa
van Ruytenburchi kompanii".Maalitellimus esitati 1639. aasta lõpu poole ning maal valmis 1642. aastaks. Kuna tellijad ei oodanud mitte kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei oldud maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud tahaplaanile, paljud olid pooleldi peidus või langes nende näole vari. Samuti oli Rembrandt kujutanud soovitud 18 inimese asemel 31 tegelast. Selline eristumine tolleaegsetest grupiportreedest ei meeldinud kohe kuidagi maali saajatele, kes olid maksnud maali eest kokku 1600 kuldnat, mis oli tolle aja kohta väga suur summa.See maal sai tehtud Amsterdami laskurite üksusele. Tõenäoliselt maalis Rembrandt ka iseenda, vaatamas seda kõike pealt. Tema nägu võib olla Ensign Visscheri vasaku õla taga. Teised tegelased on intrigeerinud paljusid kunstiajaloolasi. Kõik on aga ühel meelel selles, et Rembrandt maalis nad kõik selleks, et pilt oleks elavam ja et tühja ruumi oleks vähem
kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis
sügavpunaste toonidega, vahel lisas ka tuhmi sinist ja ometi lõi ta oma maalides rikka ja mitmekesise maailma. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani (15831633), mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatusliku kuulsuse, mis tema järgmiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. 1642.a lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. Mida enam ta vananes, seda lihtsamaks muutus tema kunst,
aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine
Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. Talle on omane ka omapärane valguse käsitlemine.
van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. 1642 lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis
Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. (sügavtrüki tehnika) 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Järgnevad kümme aastat maalis ta enamasti ainult portreid (eriti oma naisest Saskiast) ja mütoloogilisi või piibliainellisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab bravuume elurõõm, toredusküllus, soojad kuldsed toonid (,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga"). Mitmetestöödes n tunda itaalia baroki mõjusid.
kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort. 1630ndate alguses täiustas Rembrandt oma oskusi pooltoonide kasutamise osas. Sellel ajal tegi ta ka oma esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas pühendus ta eriti graafikale, mida müüs suurtes tiraazides ja millega püüdis kindlustada oma nime laia levikut. Tema esimene suurtest grupiportreedest, "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) tõi talle ulatuslikku kuulsust, mis tema järgiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. Tolleaegse tähtsa kunstasjatundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimusi Hollandi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks. Keskmine periood Paljudes Rembrandt´i 1640-ndate aastate maalides on näha klassitsismi mõjusid. Ühes tema 1640
õpilased Leidenist (Ricketts 2006: 24). Kunstniku varasemad maalid on formaadilt väikesed ja hoolikalt väljajoonistatud detailidega, värvid on metalliläikelised, põhitoonideks on hallikasroheline ja tumepruun. Kuid juba siin mängib oluliselt kaasa heleda ja tumeda omapärane ja romantismihõnguline kasutamine. Seda perioodi illustreerib ilmekalt maal ,,Simeon templis"(1631) (Raud 2005: 70). Esimene tema suurtest grupiportreedest ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" (1632) (vt. LISAD), kus ametlikku grupipilti täiendas dramaatiline moment, tõi talle Amsterdamis kahtlemata kuulsust. ,,Simpsoni pimedakstorkamine" on veel dramaatilisem. Tema tellijate ring laienes ja ühe tähtsama kunstitundja Constantijn Huyghensi kaudu sai Rembrandt tellimuse Hollandi liitriigi valitsejalt Stadtholderilt viie suure Kristuse kannatusi kujutava maali valmistamiseks (Piper 2006: 217). 1634
annaabi.ee 
