Grupieluviis ja territoriaalsus Koostasid: Kadi, Brigitta-Liis, Ülari, Getter 12 a Grupieluviis Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu Vaenlased grupieluviisi põhjusena Teadlased on leidnud, et vaenlaste esinemise korral elupaigas võib grupieluviis tuua loomadele kasu järgmistel põhjustel: kõrgenenud valvelolek; lahjendusefekt; katteefekt; aktiivse kaitsmise võimalus, avaliku info kasutamise võimalus. Kõrgenenud valvsus Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem väiksemat salka Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti juhuslik, nt jaanalind (kiskjatel raskem rünnata,kuna
seotud muutujaid, nagu näiteks kurna suurus; järglaste kaal; kasvukiirus; sigimisaeg (sesooni, aasta jm suhtes); suurus suguküpsuse saabumisel; lõimetishoolde esinemine; jne jne Erinevalt kolmest esimesest võib nende elukäiguomaduste puhul isendi suurim fitness olla seotud hoopis mingi vahepealse väärtusega (näiteks keskmine kurna suurus võib tagada maksimaalse eluaegse sigimisedukuse). Elukäiguomadused on elukäigu optimaalsusmudelites käsitletavad otsustusmuutujatena. Grupieluviisi mõjutavad tegurid Nüüd, kus oleme tutvunud juba terve rea käitumisökoloogias oluliste algmõistete ja meetoditega, püüdkem nende valguses analüüsida üht paljudele loomaliikidele iseloomulikku käitumist - gruppidesse koondumist. Mis on sellise käitumise funktsioon? Miks kajakad on kolooniais, miks põhjapõdrad on karjades, miks räimed on parvedes, miks tihased on salkades? Tõepoolest, kui keegi on juhtunud suurde naerukajakate kolooniasse, kus pesitsevad
territoriaalsuse tasuvus. Ressursside ebaühtlane jaotus ja polügüünia. Kaks tavalisemat territooriumitüüpi: paarumisterritoorium (kaitstakse oma partnerit rivaalide eest), toitumisterritoorium (kaitstakse toiduressursse). Toidu ebaühtlane ajalis-ruumiline jaotus võib territoriaalsetel loomadel mõjutada nende populatsioonide sotsiaalset struktuuri. Näit. polügüüniat ehk “mitmenaisepidamist” soodustab see, kui ühede isaste territooriumid on märksa rikkalikumad kui teistel. Grupieluviisi põhjused. Grupieluviisi eeliseid turvalisuse seisukohast. Grupieluviisi eeliseid toitumise seisukohast. Elatakse grupis, kui see pakub paremat kaitset vaenlase eest ja kui on võimalik efektiivsemalt toituda. Turvalisus: (a) kõrgenenud valvsusaste (b) grupi lahjendusefekt (c) väiksem ohupiirkond (d) kiskja tähelepanu hajutamine (e) ühine kaitse tugeva vaenlase eest. Toitumine: (a) ühine jahipidamine (b) süsteemne ressursikasutus (c) grupp kui informatsioonitsenter
kui toiduhulk mingis piirkonnas kõigub ajas tugevasti ja on ruumis jaotunud agregeeritult, võib territooriumi kaitsmise hind ületada saadava kasu Ressursside ebaühtlase jaotuse mõju populatsiooni sotsiaalsele struktuurile. Toidu ebaühtlane ajalis-ruumiline jaotus võib territoriaalsetel loomadel mõjutada nende populatsioonide sotsiaalset struktuuri -näit. polügüüniat ehk "mitmenaisepidamist" soodustab see, kui ühtede isaste territooriumid on märksa rikkalikumad kui teistel Grupieluviisi eelised turvalisuse seisukohast. Grupieluviis tasub end ära peamiselt siis, kui see (a) pakub paremat kaitstust vaenlaste eest (b) võimaldab efektiivsemalt toituda Valvsusaste, ohupiirkonna suurus, lahjendusefekt jt. efektid. Kõrgenenud valvsusaste - grupis on silmi rohkem kui üks paar, mistõttu kiskja õigeaegse märkamise tõenäosus kasvab. Üksik isend peab grupis viibides olema vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks.
Kui ressursihõive-polügüünia puhul hangivad isased omale sugupartnereid kaudselt, hõivates emastele vajalikke ressursse, siis emasehõive-polügüünia puhul haaratakse enda valdusesse otseselt võimalikult rohkem emaseid. See polügüünia tüüp saab harilikult võimalikuks mingite teiste tegurite tõttu, mis soodustavad emaste koondumist gruppidesse. See omakorda sõltub eelkõige ressursside leviku tüübist (vt ka eespool), kuid ka näiteks vaenlaste esinemisest ja muudest grupieluviisi kasu ja hinna komponentidest. Joonisel 9.9 ongi skemaatiliselt näidatud, kuidas isaste levik võib sõltuda nii ressursside levikust (nool B, ressursihõive-polügüünia) kui ka emaste levikust (nool A, emasehõive-polügüünia). Kui emaste grupeeringud on küllalt suured, siis võivad moodustuda nn haaremid (loivalistel, hirvedel, paavianidel, sebral jt). Haaremid võivad olla sesoonsed (loivalised, hirved) või püsivad (paavianid, sebra).
Väga paljud loomad on grupilise eluviisiga, reeglina on tema grupikaaslased ka samast liigist. Grupieluviis võib olla mõnel liigil ka ainult teataval arengujärgul või ajal. Näiteks kuldnokad toituvad väikestes gruppides, ööbivad suurtes parvedes kuid pesitsemisajal elavad nad paarikaupa ja kaitsevad teiste kuldnokkade eest oma territooriumi. Paljud liigid aga elavadki ainult gruppidena. Näiteks kõik termiidid ja sipelgad ning paljud mesilased, herilased ning paljud sõralised. Grupieluviisi tekkimise ja loomade sellise käitumise uurimisega tegeleb sotsiobioloogia. 47. Millised rühmad on grupilise eluviisiga? 48. Sotsiaalse eluviisi eelised? Väiksem kiskluse risk Katsed kaelustuvidega (Columba palumbus) näitasid, et mida suurem on toituvate lindude salk, seda varem märgati lähenevat pistrikku ja pistriku rünnakud muutusid suurte gruppide puhul edutuks. Mida suurem on tuvisalk, seda rohkem on seal linde, kes tegelevad ümbruse
annaabi.ee 
