a rajati praegune Miina Härma nim gümnaasium. Algkooli 1. ja 2. klassis kehtis emakeelne õpetus. Umbvenelased ei saanud enam koolis õpetada. Stolõpini reformid. Stolõpin (1862 1911) Stolõpini eluloost: Pjotr Arkadjevits Stolõpin sündis 1862. aastal Moskva lähedal Serednikovos (seal asub nüüd Lermontovi memoriaal). Stolõpini vanaisa ja Lermontovi vanaema olid õde-venda. Pjotr Stolõpin lõpetas Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 40- aastaselt sai temast Grodno kuberner, aasta pärast määrati ta Saraatovi kuberneriks. Tal oli 4 tütart ja poeg. 1906. a aprillis nimetati Stolõpin siseministriks. 9. juulil 1906 määrati ta tsaari ukaasiga Ministrite Nõukogu esimeheks (peaministriks). Stolõpini tipp-poliitiku karjäär kestis 6 aastat. Stolõpinile tehti 11 atentaati. 1911. aastal ta tapeti Kiievis teatrietendusel. Reformid. Stolõpin mõistis, et Venemaad on vaja reformida. Venemaal on läbi aegade olnud
tõsiselt ja kelle arvamusega ta arvestas. Muidu polnud naisi tema jaoks üldse olemas, ta oli nende vastu viisakas, kuid ei mänginud kunagi kavaleri, talle ei tulnud ettegi lükata neile lähemale mõni puuviljavaagen või šokolaadikarp, veel vähem ütelda mingi meelitus. 1905. aastal nähti Eestis suuri lootusi ja suurt pettumust, kui tsaari lubatud vabadused koheselt tühistati. Karistussalkade tegutsemise ajal põgenes Päts Pärnusse, sealt aga juba Grodno kaudu välismaale. Raplas oli karistussalk ka Pätsi tagasleja surma mõistnud. Grodnos elas sel ajal ta vend Peeter Päts ja sealt leidsidki võimaluse läände hüpata Jaan Teemant ning vennad Voldemar ja Konstantin Päts. 1909. aastal kolis Konstantin Päts perega Šveitsi. Šveitsist kolis Konstantin küll peagi edasi Soome, kus sõlmis sidemed Peterburi eestlastega. Abikaasa Wilhelmine suri samal ajal aga Šveitsi tiisikusehaigete sanatooriumis kõigest 31 aastasena.
24. juulil (14. juulil) alistus Tartu ja 20. augustil (9. augustil) Narva. Venelaste katse Saksi vägedega ühineda ja Fraustadti lahing Detsembris 1705 ületasid Vene väed (20 tuhat meest) feldmarssal parun Georg Benedikt von Ogilvy juhtimisel Poola piiri, et ühineda Saksi vägedega. Karl läks oma armee peaosaga neile vastu. Kümnetuhandemeheline vägi, mida juhtis Carl Gustaf Rehnskiöld, pöördus saksimaalaste vastu, kellel oli 19 tuhat sõdurit. Vene armee kindlustus Hrodna (Grodno) kindluses ja ootas vabastamist. 3. veebruaril 1706 kohtusid Rootsi ja Saksi väed Fraustadti lahingus. Rehnskiöldi alluvuses olid lahingutes karastunud suurtüki- ja ratsaväerügemendid. Saksi väed kindral von Schulenbergi juhatuse all olid suurelt jaolt vägivaldselt värvatud ja halva väljaõppega sõdurid. Paljud rügemendid koosnesid Prantsuse ja Sveitsi sõjavangidest. Oli ka Vene abivägi, kuhu kuulus 6400 meest. Pärast rootslaste rünnakut varises Saksi rinne kokku
Peakolmnurgad 64 punktiga said I täpsusklassi, II järku kolmnurkadel mõõdedti kaks nurka, kuid iga punkt arvutati välja vähemalt kahest kolmnurgast. IIIjärgu punktid määrati lõigetena kõrgema järgu punktidest. 1836 koostati Struve andmete põhjal Liivimaa üldkaart (koostaja oli Rücker). Tartu meridiaani kaare mõõtmine 1822-1827 horisontaal- ja vertikaalnurkade mõõtmine. 1815-1822 Tenneri Vilniuse, Kuramaa, Grodno ja Minski kubermangu triangulatsiooni võrk. 1828 Struve ja Tenner kohtuvad ja otsustavad koostööd teha. 1816-1855 kaare mõõtmine. 27 102. C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid Gottlieb baltisaksa kartograaf (1777-1856): Tegi Liivimaa spetsiaalkaardi (1839) esimene Eesti ala kohta koostatud geodeetilisel alusel kaart, ligikaudu 4600 kohanime
psalmid. Vilniuse ülikool (1579) - 1570. aastal loodi Vilniuses Jesuiitide kolleegium, millele kuningas Stephan Bathory ja paavst Gregorius XIII andsid 1579. aastal ülikooli põhikirja ja privileegid. Leedu 17.-18. sajandil ehk Poola ajaloo varjus - Sõjaline ja diplomaatiline kaotus: 17. sajandi keskel tabas Poola-Leedut rida õnnetusi ja sõjalist ebaedu. Ukraina kaasakate mässud tõmbasid Poola-Leedu 13-aastasse sõtta Moskvaga: 1655. aastal vallutasid vene väed Vilniuse, Kaunase ja Grodno, mille Leedu väed hiljem tagasi pidid vallutama. Rootsi kuningas Karl X kasutas ära olukorda ja tungis sisse Leetu, kus kuningas pakkus dünastilist uniooni Rootsiga, millega katkestati unioon Poolaga - Rootsi hiljem loobus liidust Leeduga. 1667. Andrussovo rahu - Poola- Leedu loovutas Venemaale Smolenski, Kiievi ja Ukraina. Sai tagasi Latgale ja Valgevene. Poola-Leedu nõrgenes poliitiliselt, majanduslikult ja kannatada said ühiskondlikud struktuurid. 17
- Eestlasd, lätlased ja leedulased võitlesid ja surid keisririigi nimel paljudes sõdades, niteks Vene-Türgi (1877-1878) ja Vene-Jaapani sõda (1904-1905). Leedu Venemaa kossesisus - Leedulaste alade staatus erines märkimisväärse autonoomiaga Balti kubermangude Eesti-Liivi-Kurmaa omast. Inflanty (Latgale) valdavalt lätlasest elanikkonnaga R. Põhjapoolne lõik, liideti Venemaa Vitbeski kubermanguga. Endise Leedu tuumikaladele moodustati Vilna (Vilnius ja Grodno kubermang. 1843. Muudeti nende piire ja Vilniuse kubermangu loodeosa arvel loodi uus Kovno (Kaunas) kubermang. Esialgu jäi jõusse Leedu statuut, 1588 suurvürstiriigi õiguskoodeks. Kõige õnnelikum piirkond oli Leedu suurvürstiriigi edelosa Suwalki (Uznemune), mille liidendas 1795 Preisimaa ning mis seejärel läks üle 1807.aastal Napoléoni loodud Varssavi hersogiriigile ja siis 1815.aasta Viini kongressi otsusega loodud Venemaa vasallile
Kingisepp, kaitsjaks aga Jüri Vilms. Peagi läks Päts põrandalla. 19.02.1918 - Maapäeva Vanematekogu moodustas Eestimaa Pääste Komitee: Vilms, Konik, Päts. Päts sai selle esimeheks. 24.02.1918 - Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati ajutine valitsus - peaministriks sai Päts. Järgmisel päeval võttis ta vastu Eesti Sõjaväe paraadi, samal ajal kui algas Saksa okupatsioon. 11.06.1918 - Päts arreteeriti sakslaste poolt ja viidi kolme vangilaagrisse (Kura, Minski ja Grodno kubermangus). 11.11.1918 kell 11.00, kui Saksamaa kapituleerus, sai ta vabaks ja tuli kiiresti Eestisse ning asus ajutise valitsuse etteotsa. Kohusetäitjaks oli Poska. Päts oli Sõja- ja peaminister. 27.11.1918 Hakkas agiteerima, et punaarmeele tuleb Narvajõele vastu minna. Pätsil oli suuri teeneid, et vabadussõda võideti. See oli kõige ohtlikum periood. 1919. aasta kevadel ta vabanes peaministri kohustustest ja rajas Põllumeeste Partei. Kogu poliitilise karjääri
annaabi.ee 
