koletisena, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad. Basiliskid võivad oma ohvri tappa erineval moel - Plinius Vanem kirjeldab teoses "Naturalis Historia" basiliski kui väikest madu, kelle pilk tapab ja kelle roomamisest jääb maha mürgise lima rada. Muudes allikates on väidetud, et basiliski pilk võib kivistada, ning nende hingeõhk võib olla mürgine. Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias. Greife kujutati skulptuuridena assüüria-babüloonia kultuuris. 8. sajandil e.m.a. levis Kreekasse ja Rooma, kust hiljem võeti kasutusel keskaegse ornamendi kujuna. Näkk-on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada. Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks.
Levinud motiiviks oli ka kuningas lõvijahil. Levinud olid nn. kuninga võidusteelid- kivid, millel oli raiutud kuningat ülistav teema, tuntuim on Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel. Babüloonia ümbritses oma pealinna müüridega, milles oli mitu väravat- peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. (Ishtari värav) See värav on värvilistest glasuuritud tellistest, mille on kujutatud erinevaid loomi, ka fantastilisi, näit tiivulisi lõvisid, nn greife. Egiptuse kunst Egiptuse riigi alguseks loetakse aastat 3000e.m.a., lõpuka aga aastat 30e.m.a.,mil riik vallutati roomlaste poolt. Egiptlaste poolt loodud kultuur oli väga püsiv ja ei muutunud märgatavalt ligi 3000 aasta jooksul. Egiptus sarnanes geograafiliselt Mesopotaamiaga, siin oli eluandvaks jõeks Niilus. Egiptuse kõrgkultuur saigi teoks Niiluse orus. Egiptlaste uskumistes oli kultuuri mõjutav tõik, et hing elab pärast surma kehas edasi ja tuleb hiljem tagasi.
Neid on peetud madude väljahautud kukkepoeg kuningaks Ta on üleni mürgine ja Basiliskide välimust on tappev väike puudutus kirjeldatud erinevalt - kõrvetab nahka, pilk ja hiiglasliku sisalikuna, ohver langeb basiliski suure maona või võimusesse koletisena, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad Greif Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Greife kujutati skulptuuridena assüüria- babüloonia kultuuris. 8. sajandil Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada Kratt
iganes ainest see ka ei oleks, kuid see on võimsaim vastumürk, mida tuntakse. Greif · Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias. · Kõige kiirem, tugevam ja halastamatum müütiliste olendite seas. · Usutavasti pidi seda otsmikuplaati kandev ratsu kihutama sama kiiresti, sama jõuliselt, sama tulemuslikult kui tulekera taeva all. · Neid seostati meteoriidikatastroofiga ( Altai greifid). · Võlurid kasutavad greife nagu sfinksegi sageli varanduse valvajana. · Kuigi greifid on üsna metsikud, on teada, et käputäiel kogenud võluritel on läinud korda ühega neist sõbraks saada · Greifid toituvad noorest lihast. · Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk · On eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. · Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada
Müütilised loomad Sfinks Sfinks, lõvi keha ja naise näoga koletis pärineb Egiptusest, kus teda tuntakse kui Giza püramiidi valvurit. Seal sümboliseerib ta vaarao võimu. Erinevalt Egiptuse sfinksist on Kreeka sfinksil tiivad ning aja jooksul muutub ta aina rohkem inimese sarnaseks. Sfinksi kasutati halva eemalhoidmiseks. Greif Greif on koletis, kellel on lõvi keha ning kotka pea, samuti tiivad. Tal on suur roll Minose ajajärgul, mil ta Väike-Aasia rahvastelt üle võeti. Greife võib näha paljudel sküütide vaasidel ja pronksesemetel. Homerose kangelaseeposed "Ilias" Põhiliselt toimub tegevus "Iliase" eeposes Troojas. Trooja on Hellespontose idakaldal asuv kindluslinn. Tänu oma strateegilisele asupaigale on ta alati tähtis olnud. Juba vanast ajast oli see residentsiks kuningakojale. "Ilias" on lugu sellest, kuidas kreeklased pea kümme aastat Trooja linna vallutada püüavad. Tegevusse on segatud ka mitmed jumalad, kes
(Oja 2006) Vapi ülaosa täiendab turviskiiver ehk kask, mida kujutati nii suletud kui ka avatud visiiriga. Daamid oma vappidel kiivrit üldjuhul ei kasutanud, kuna turviskiivri näol oli tegemist sõjanduse atribuudiga. Kiivreid kaunistati mitmesuguste ehistega, alates sulgedest kuni kõikvõimalike vapil esinevate elementidega. (Oja 2006) Kilbihoidjaina kasutati ajastule iseloomulikke figuure, esialgu kõige sagedamini lõvisid, leoparde, kotkaid, hobuseid, greife ja ükssarvi, hiljem rüütleid, sõjaväelasi jt inimfiguure (Oja 2006). 9 2 VASALLIDE VAPID Eestis läänistati esimesed külad juba ristisõja ajal. Eesti ala läänimehed pärinesid valdavalt Saksimaalt, Mecklenburgist ja Vestfaalist. Sotsiaalselt päritolult kuulusid nad lihtrüütlite ja ministeriaalide hulka, kes kodumaal läänimeeste hulka ei kuulunud. Eesti kuninga või piiskopi
annaabi.ee 
