lihtsuse huvides on jällegi võetud ühik nii, et mingeid täiendavaid kordajaid ei tule: Töö ühikuks on dzaul (J), mis on võrdne tööga, mida teeb liikumissuunaline jõud üks njuuton tee pikkusel üks meeter. Töö ühikuks SI süsteemis on dzaul, tähis J, dimensioon kg m2s-2. Raske mass ja inertne mass- Inertne mass on mass, mis esineb Newtoni II seaduses: mida suurem on keha inertne mass, seda suuremat jõudu on vaja tema kiiruse muutmiseks. Raske mass on mass, mis figureerib Newtoni gravitatsiooniseaduses - kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega. Tänapäeval on ekvivalentsusprintsiipi korduvalt füüsikalistes katsetes kontrollitud. Viimastel andmetel on tuvastatud ekvivalentsusprintsiibi kehtivus suhtelise veaga 10 -15 (see on väga suur täpsus). Kui raske ja inertne mass on võrdsed, esineb Einsteini lifti efekt - vabalt kukkuvas liftis ei saa vaatleja määrata, kas talle mõjub gravitatsiooniväli (lift liigub kiirendusega)
homogeensed kerad, annab arvutamine valemi järgi tulemuse F12 = 1 2 2 r12üh , r on r tsentrite vaheline kaugus, r12üh aga esimese kera tsentrist teise tsentrisse suunatud ühikvektor. Gravitatsiooni konstant =6,670*10-11m3/(kg*s2) Inertne ja raske mass Kuna mass sisaldub nii Newtoni teises seaduses kui ka gravitatsiooniseaduses, tuleb eristada keha inertset massi min ja rasket massi mg. Katsete tõestusel saame järeldada, et suhe mg/min osutub samaks kõikide kehade puhul. Seega kõikide kehade inertne ja raske mass on omavahel võrdelised. Inertse ja raske massi suhte abil on nt välja arvutatud Maa mass. Kosmilised kiirused Selleks, et mingi keha saaks Maa kaaslaseks, peab talle andma kiiruse v1, mida nim esimeseks kosmiliseks kiiruseks. v1 = gRM
keha mass, mitte enam keha kineetiline energia. Selles seisnebki see raske massi ja inertse massi võrdsuse järeldus aegruumi teisenemise kohta. See tähendab sisuliselt seda, et kui liikuv mass on suuteline mõjutada aegruumi, siis peab seda suutma ka paigalolev mass. Sellepärast, et mõlemal korral suureneb keha mass ja aegruumi teisenemine on seotud just igasuguse massi ( ja ka energia ) suurenemisega. Nii Newtoni teises seaduses kui ka Newtoni gravitatsiooniseaduses on olemas mass. Mass on keha inertsuse mõõduks nii on see Newtoni teises seaduses, kuid massil on ka külgetõmbe omadus see seisneb Newtoni gravitatsiooniseaduses. Kuid kas raske mass ja inertne mass on siis üks ja sama? Newtoni gravitatsiooniseadus on teatavasti aga järgmine ( Maa raskusjõu korral ): kus keha raske mass on mg, Maa raske mass on MM ja Maa raadius on RM. Gravitatsioonijõu mõjul saab keha kiirenduse a, kuid mitte raskuskiirenduse ( ehk g )
Kiirenevalt liikuvate süsteemide matemaatilisel kirjeldamisel jõutakse välja mittehomogeense ruumi mõisteni. Massiivsete kehade ümber muutub ruum kõveraks. Seal hakkavad vabad kehad lii- kuma kiirendusega. Sellega seletataksegi gravitatsiooni. Kõveras ruumis on vaba keha kiirendusega liikumine niisama iseenesest mõistetav nähtus nagu ühtlane sirgjooneline liikumine ,,sirges" ehk eukleidilises ruumis. 1.3.2.2 Inertne ja raske mass Nii Newtoni teises seaduses kui ka Newtoni gravitatsiooniseaduses on olemas mass. Mass on keha inertsuse mõõduks nii on see Newtoni teises seaduses, kuid massil on ka külgetõmbe omadus see seisneb Newtoni gravitatsiooniseaduses. Kuid kas raske mass ja inertne mass on siis üks ja sama? Newtoni gravitatsiooniseadus on teatavasti aga järgmine ( Maa raskusjõu korral ): kus keha raske mass on mg, Maa raske mass on MM ja Maa raadius on RM. Gravitatsioonijõu mõjul saab keha kiirenduse a, kuid mitte raskuskiirenduse ( ehk g )
71 liikumine niisama iseenesest mõistetav nähtus nagu ühtlane sirgjooneline liikumine „sirges“ ehk eukleidilises ruumis. Gravitatsiooniväljal endal ei ole energiat, sest see väli on tingitud aegruumi kõverusest ( mida põhjustab massi olemasolu ). Küll aga gravitatsiooniväljas asuvad kehad omavad potentsiaalset energiat. 1.3.2.2 Inertne ja raske mass Nii Newtoni teises seaduses kui ka Newtoni gravitatsiooniseaduses on olemas mass. Mass on keha inertsuse mõõduks – nii on see Newtoni teises seaduses, kuid massil on ka külgetõmbe omadus – see seisneb Newtoni gravitatsiooniseaduses. Kuid kas raske mass ja inertne mass on siis üks ja sama? Newtoni gravitatsiooniseadus on teatavasti aga järgmine ( Maa raskusjõu korral ): kus keha raske mass on mg, Maa raske mass on MM ja Maa raadius on RM. Gravitatsioonijõu mõjul saab keha kiirenduse a, kuid mitte raskuskiirenduse ( ehk g )
annaabi.ee 
