Algselt nägi lepitamine ette hukkamist, sest süüdlane oli sacer, millega ta kuulus jumalaile, mitte enam inimühiskonda.Tal polnud enam kohta civitas’es ega üldse kuskil maa peal. Pietase üks varasemaid ilminguid on fides – ustavus endale võetud kohustustele, mis garanteerib inimestevahelise hea läbisaamise.Kui sellest kinni ei peetud, oli kogu ühiskond ohus. 2) Rooma põhivoorus: gravitas Gravitas: Rooma üheks põhiliseks vooruseks on gravitas „tõsidus”, mis välistab igasuguse kergemeelsuse, frivoolsuse(легкомысленность) ning mille peamiseks väljundiks on pühendumus isamaale.See on hierarhiatunnetus; kui on vajadus kõrgeim valitud (magistraadt) peab ennast ohverdama. Brutus lasi hukata oma pojad, sest need sepitsesid vandenõud kuningate tagasitulemiseks
õpetust, traditsioone. Pieteeditunde olemasolu väljendus usus püha olemasolusse, sakraalses aukartuses. Roomlaste moraal oli vooruse-eetika ja fundamentaalselt maskuliinne, millest annab tunnistus ladina virtus voorus tuletamine sõnast vir(mees). Algupäraselt tähendas virtus lihtsalt mehisust, hilisemad kreekaliku mõtlemisviisi mõjutused nihutasid virtuse kasutuse üldmõisteks(tugevus, südikus, vahvus). 2) Rooma põhivoorus: gravitas Gravitas-tõsius hoiak mis välistab igasuguse kergemeelsuse.Selle peamiseks on pühendumus isamaale. Sügav hierarhia tunnetus. Igaüks peab hoidma oma kohta ja vastavalt sellele ka elama. Gravitas väljendus mehe tõsiduses, kindluses, keskendumises olulistele asjadele, muuhulgas kohustuses tõele alati au anda. Rooma ja Ateena suhe vallutajana ja vallutatuna oli unikaalne. Ühelt poolt olid roomlased alistajad, teiselt poolt oli neil piisavalt gravitas`t, et mitte pidada enda kultuuri seetõttu
Moraal ja religioon Roomas virtus pietas fides- rooma religiooni kolmainsus. Ei saa tõlkida romaani keeltesse. Virtus- vir(mees) võtab kokku kõik selle, mis on väärikale mehele omane rooma mõttes. Õige, kasulik ja väärikas käiumine ühiskonna ees. Pietas- pius. Õige ja vääriline suhtumine nende suhtes, kes on meile ülemaks antud. Meie vanemad, eriti isa ja jumalad. Fides- ustavus antud lubadustele. +pax deum/deorum(rahu jumalatega). Rooma põhiliseks vooruseks on gravitas- tinglikult tõsidus. Hoiak, mis välistab igasuguse kergemeelsuse. Peamiseks väljenduseks on täielik pühendumus isamaale. Täielik hierarhia tunnetus käis sellega kaasas, mis on rooma ühiskonna alustalasid. Alates indiviidist kuni riigini, eri vaheetappides allumine. Need, kes ei ole pater familia´d, on juriidiliselt oma pater familia eeskoste all. Naised on abikaasa või isa eestkoste all.Indiviid-familia(laiendatud)-
1.1.6.1. Gravitatsioonijõud. Jõud on kehade vastastikuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad võivad üksteist mõjutada vahetult (näiteks rõhumine ja hõõrdumine) ning ka väljade vahendusel. (gravitatsiooniväli, elektri ja magnetväljad, tuumaväli). Jõud on vektor, mida iseloomustavad väärtus (suurus), suund ja rakenduspunkt. Sirget, mida mööda jõud on suunatud, nimetatakse jõu mõjusirgeks. Gravitatsioon ( ladina keeles - gravitas - raskus.) on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata mõõtmetest ja massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaarosakesteni. Näiteks Kuu põhjustab looteid (tõusu - ja mõõnalaineid ookeanides). Osutub, et ka valgusel on mass ja ta allub gravitatsioonilisele mõjule. Vaatlused näitavad, et suurtest taevakehadest möödumisel valguskiir veidi kõverdub. Planeedid tiirlevad ümber Päikese.
Kui palju nihkub satelliit selle ajaga edasi, kui liikumist võib lugeda sirgjooneliseks? • Väikelennuk Cessna 150 miinimumkiirus ohutuks õhkutõusmiseks on 35 m/s. Vähemalt millise pikkusega peab olema stardirada, millelt kiirendust 2 m/s2 andva mootoriga lennuk tohiks õhku tõusta? • Keha liikumisvõrrand on x = – 10 + 15 t – 5 t2. Kirjuta välja kõik seda liikumist iseloomustavad suurused. Liikumine Maa külgetõmbe mõjul Vaba langemine • Gravitatsioon (ld gravitas 'raskus') on vastastikmõju, millele alluvad kõik kehad, nii kosmilised kui ka maapealsed. Meie tajutav gravitatsioon on Maa külgetõmme. Kõik kehad tõmbuvad Maa keskpunkti poole ja omavad seepärast raskust. Kui keha lahti pääseb, kukub see alla. • Sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub või on väike, nimetatakse vabaks langemiseks. • Vaba langemine on ühtlaselt muutuv Vabalt langeva keha kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast
annaabi.ee 
