teistsugune. 24. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? · Kivimite ülessulamisprotsess kontinentaalse maakoore süvaosas on pärsitud oluliselt veeauru kui katalüsaatori defitsiidi tôttu. Veeauru (fluidi) defitsiidil läheb täiendava soojuse lisamisel kivimite tahke moone edasi pôhiliselt pürokseenide tekkega. Selliseid tingimusi (temp. 700 800°C; rõhk 510 Kbar) iseloomusatakse granuliitse faatsiesena. · Kui granuliitse faatsiese tingimustes tôuseb rôhk üle 10 kbar, lagunevad päevakivid ja kvarts ning tekib silikaatseist kivimeist suurima tihedusega (d= 3.4) punaserohelisevärviline granaat pürokseenkivim eklogiit. Selliseid nn. eklogiitse faatsiese tingimused esinevad lokaalselt mandrilise koore alumises osas ja vahevöösse vajuvas (subdutseeruvas) ookeanilises koores. 25. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid.
vesilahused ja veeauru segu). Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes. Peamised moondetegurid: P.Eskola järgi mõistetakse kindla temperatuuri ja rõhu intervalliga iseloomustatud maakore osa. (1)temperatuur (2)rõhk (3)fluidid(kuumad vesilahused, veeauru segu) 44. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Regionaalne eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Ookeanipõhja kivimitesse tekib hulgaliselt serpentiini, talki, kloriiti, albiiti. Esinemine: ookeanite all, ookeanilises maakoores. 45. Kuidas tekib maavärin pingete kuhjumine kivimeis ning pingete järeleandmine ja hapra deformatsiooni teke. Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik
Sellise heterogeense keskkonna jahtumisproduktiks on nn.segakivim - migmatiit. · Kivimite ülessulamisprotsess kontinentaalse maakoore süvaosas on pärsitud oluliselt veeauru kui katalüsaatori defitsiidi tôttu. Veeauru (fluidi) defitsiidil läheb täiendava soojuse lisamisel kivimite tahke moone edasi pôhiliselt pürokseenide tekkega. Selliseid tingimusi (temp. 700- 800°C; rõhk 5-10 Kbar) iseloomusatakse granuliitse faatsiesena. · Kui granuliitse faatsiese tingimustes tôuseb rôhk üle 10 kbar, lagunevad päevakivid ja kvarts ning tekib silikaatseist kivimeist suurima tihedusega (d= 3.4) punase-rohelisevärviline granaat-pürokseenkivim - eklogiit. Selliseid nn. eklogiitse faatsiese tingimused esinevad lokaalselt mandrilise koore alumises osas ja vahevöösse vajuvas (subdutseeruvas) ookeanilises koores.
vesilahused, veeauru segu) 34. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Kontakt- e termaalse metamorfismi kivimid tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis. Purustus- e dünamometamorfismi kivimid kõrgel rõhul tektoonilises murranguvööndis Regionaal e dünamotermaalne metaformis areneb mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis ja subdtuktsioonivööndeis)eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised). Vajumismoone võib käsitleda kui lõplikult väljaarenemata regionaalmoonet, mida iseloomustab suhteliselt kõrge litostaatiline rõhk võrreldes temperatuuriga. Vajumismoone areneb kiiresti mattuvate (kõrge settimiskiirus) settebasseinide (nt
miljardi aasta vanused Svekofennia orogeensed moonde- ja magmakivimid moodustavad kaks struktuurilt ja kivimiliselt koostiselt erinevat ala, mida lahutab Paldiski–Pihkva süvamurrangute vöönd. Eesti põhja- ja kirdeosa aluskorras (Tallinna, Alutaguse ja Jõhvi vöönd) paiknevad Lõuna-Soome aluskorraga sarnased amfiboliitse faatsiese moonde- ja magmakivimid. Lõuna-Eesti aluskorras valdavad Kesk- ja Lõuna-Baltikumi kivimitega sarnased granuliitse faatsiese ning Lääne-Eestis amfiboliitse faatsiese kivimid. Mitmekesise koostisega Svekofennia intrusioonide osatähtsus on kõikjal Eesti aluskorras väike. Hiljem kurrutunud aluskorda on tunginud ka rabakivigraniitide intrusioone (1,5–1,67 mljardit aastat tagasi), mis kuuluvad kas Viiburi või Ahvenamaa–Riia allprovintsi koostisse. 130. Pinnakate. Kvaternaari ladestu Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on
annaabi.ee 
