arhitektuurimõtte tehnilise teostatuse filigraansust. Kui Egiptuse valitsus laskis 1925. aastal Cheopsi püramiidi suunitluse esmakordselt moodsate instrumentidega määrata, hämmastas tulemus teadlasi. Ruudukujulise ehitise külje suurim kõrvalekalle oli vaid üks kaheteistkümnendik kraadist. Seejuures oli kompass egiptlastele väidetavalt tundmata. Tänaseni ei suuda ükski inimene seletada, kuidas oli võimalik 1 300 000 kuni kuusteist tonni kaaluvat graniitplokki nii täpselt üksteise kõrvale ja peale paigutada, et kivipaneelide ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Optilisi põhjendusi selleks pole, sest isegi sentimeetrine kõrvalekalle pole nii võimsa püramiidi puhul märgatav. Ainult linnulennult on võimalik näha egiptuse püramiidide kõiki tahke. Näib, et nende hauamälestiste ehitusel on mänginud oma osa Päike, valgus, kiired või kosmilised jõud. Selle, et päike on seotud püramiididega, tõestas inglise teadlane dr
avaneb Sakkara nekropolile suurepärane vaade kirde poolt. Kuigi püramiidi algne nimi oli 'Teti alad kestavad kaua', ei ole see kuigi hästi ajale vastu pidanud. Püramiidi esimeseks uurijaks oli Perry, aastal 1839, hiljem järgnesid Lepsius, Maspero jt. Teti püramiid oli algselt 52,5 meetri kõrgune ja allserva pikkus oli 78,5. Ehitusviis sarnaneb suuresti Unase püramiidi omaga, säilinud on ka osa peenest lubjakivist pealiskattest. Sissekäiku pidi kaitsma kolm graniitplokki, samuti nagu Unase püramiidis. Koridor suundub eesruumi, millest lääne pool asub kolme niiga ruum, (võimalik, et mõeldud vaarao kujude hoidmise jaoks) ja ida pool hauakamber. Siseruumid on vooderdatud lubjakivikihiga ja seintel leidub püramiiditekste, mis on kahjuks küll palju halvemas seisus kui Unase püramiidist leitud tekstid. Hauakambrist leiti basaldist sarkofaag, mis esimesena ajaloos oli
instrumentidega määrata, hämmastas tulemus eriteadlasi sedavõrd, et kõiki mõõtmisi korrati veel mitu korda. Ruudukujulise ehitise külje suurim kõrvalekalle oli vaid üks kaheteistkümnendik kraadist ning seda püramiidi põhjast läände kulgeval püramiidi idaküljel: see kõikus 5 kuni 30 ühikuni nullkraadist loetuna. Seejuures oli egiptlastele kompass väidetavalt tundmata. Tänaseni ei suuda ükski inimene seletada, kuidas oli võimalik 1 300 000 kuni kuusteist tonni kaaluvat graniitplokki nii täpselt üksteise kõrvale ja peale paigutada, et kahesaja kolmekümne meetrise põhjaserva ulatuses ei ületa viga murdosa millimeetrist ning kivipaneelid püramiidi välisküljel on nii tihedad, et nende ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Optilisi põhjendusi selleks pole, sest isegi sentimeetrine kõrvalekalle pole nii võimsa püramiidi puhul märgatav. Cheopsi püramiidi alusserva pikkus on 365,24 küünart ning täpselt sama palju päevi on meie päikeseaastas
mõõtmisi korrati veel mitu korda. Ruudukujulise ehitise külje suurim kõrvalekalle oli vaid üks kaheteistkümnendik kraadist ning seda püramiidi põhjast läände kulgeval püramiidi idaküljel: see kõikus 5 kuni 30 ühikuni nullkraadist loetuna. Seejuures oli egiptlastele kompass väidetavalt tundmata. Tänaseni ei suuda ükski inimene seletada, kuidas oli võimalik 1 300 000 kuni kuusteist tonni kaaluvat graniitplokki nii täpselt üksteise kõrvale ja peale paigutada, et kahesaja kolmekümne meetrise põhjaserva ulatuses ei ületa viga murdosa millimeetrist ning kivipaneelid püramiidi välisküljel on nii tihedad, et nende ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Optilisi põhjendusi selleks pole, sest isegi sentimeetrine kõrvalekalle pole nii võimsa püramiidi puhul märgatav. Kõikide mõõtmiste aluseks on egiptuse küünar, mis koosneb seitsmest käelaiusest (üks käelaius on neli sõrme)
tulemus eriteadlasi sedavõrd, et kõiki mõõtmisi korrati veel mitu korda. Ruudukujulise ehitise külje suurim kõrvalekalle oli vaid üks kaheteistkümnendik kraadist ning seda püramiidi põhjast läände kulgeval püramiidi idaküljel: see kõikus 5 kuni 30 ühikuni nullkraadist loetuna. Seejuures oli egiptlastele kompass väidetavalt tundmata. Tänaseni ei suuda ükski inimene seletada, kuidas oli võimalik 1 300 000 kuni kuusteist tonni kaaluvat graniitplokki nii täpselt üksteise kõrvale ja peale paigutada, et kahesaja kolmekümne meetrise põhjaserva ulatuses ei ületa viga murdosa millimeetrist ning kivipaneelid püramiidi välisküljel on nii tihedad, et nende ühenduskohtadest ei mahu juuksekarvgi läbi. Optilisi põhjendusi selleks pole, sest isegi sentimeetrine kõrvalekalle pole nii võimsa püramiidi puhul märgatav. Kõikide mõõtmiste aluseks on egiptuse küünar, mis koosneb seitsmest käelaiusest (üks käelaius on neli sõrme)
annaabi.ee 
