RUUM > AEG >KVALITEET) on grammatikaliseerumise käivitaja ning tähendusnihkeks võib olla metafoor. Metafoor “vahend on kaaslane” toimib ka eesti keeles, sest komitatiiv märgib nii kaaslast kui ka vahendit. Nagu kõik grammatikalisatsioonis toimuvad muutused, on ka tähendusmuutused sujuvad ja järkjärgulised. Uuemad suunad: • keelekontaktide mõju grammatiseerumisele • “sundgrammatiseerumine” • grammatisatsiooni ja leksikalisatsiooni vahekord (vt järgmistelt slaididelt) • grammatisatsiooni tõlgendamine kognitiivse lingvistika raamistikus (käsi > käes, kõrv > kõrval jms.) Leksikaliseerumine – kitsalt: grammatilise ainese muutmine leksikaalsemaks; laiemalt: igasuguse sõnavara tekkimise protsess. Ülikoolis õppisime igasuguseid isme. Siin on veel palju agasid / kuisid. Niisugused degrammatiseerumise juhtumeid esineb keeltes harva.
personaalpronoomenitest, määravate artiklite kujunemist demonstratiivpronoomenitest, umbmääraste artiklite kujunemist asesõnastunud arvsõnast tähendusega ,,üks" abiverbide kujunemist verbidest). Tavaliselt mõeldaksegi grammatikalisatsiooni all kitsamat tähendust, mille kohta ajalooline keeleteadus on tootnud rohkesti interpreteerimisvõimalusi pakkuvat lähtematerjali. Eesti keele grammatisatsiooni näide: komitatiivi kujunemine muutusahelas kansak > käsak > käsa? > käs > kas > -ka > -ga 14. Derivatsiooni ja inflektsiooni (muutmise) erinevus Afikseid saab jaotada kas nad on derivatsioonilised või inflektsioonilised. · Inflektsioon sõna muutmine nii, et ta näitab erinevaid grammatilisi kategooriaid nagu aeg, kõneviis, aspekt, isik, arv jne (nt auto-d) · Derivatsioon uue sõna moodustamine olemasoleva sõna baasil (nt un-happy)
vaidlustatud). http://www.ethnologue.com/show_family.asp?subid=80-16 Sama päritolu keelte sarnasused ajapikku vähenevad. Keele muutumist uurivad 3 suurimat valdkonda. 1- Ajalooline keeleteadus: -millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks` -millised on tänapäeva keelte sugulussidemed 2- sotsiolingvistika: -kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? -kuidas üks vorm levib ja muutub, 3- Grammatisatsiooni teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga -grammatilise elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega Nt. *kansassa -> *kanssa-> *kaas-> -ga täistähenduslik sõna->grammatiline sõna->kliitik- >muutelõpp Miks keeled muutuvad? 1) Ökonoomia: kommunikatiivne eesmärk, selle saavutamiseks keelekasutajad üritavad rääkida võimalikult lühidalt ja selgelt. KODUNE TÖÖ: mõtle näide ja põhjus miks nii
Keelte muutumist uurivad: 1) ajalooline keeleteadus: - millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks? - millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2) sotsiolingvistika: - kuidas ühiskond ja selles toimuvad muutused mõjutavad keele arengut? - kuidas mingi uus vorm, mida kasutab mingi piiratud grupp inimesi, levib terveskõnelejaskonnas ja muutub normiks (toimub keelemuutus)? 3) grammatisatsiooni?teooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga - grammatiliste elementide tekkimise ja arengu uurimisega, nende seaduspärasuste ja põhjuste selgitamisega NT eesti keele kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on tekkinud nii: *kansassa > *kanssa > *kaas > -ga täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik > muutelõpp Miks keeled muutuvad: 1) ÖKONOOMIA: Kommunikatiivse ehk suhtluseesmärgi saavutamiseks püüavad
Ta peab minema. patsient, kogeja Tulemusi sellel tegevusel küll ei olnud. teema, (abstraktne)siht Vahel on käändekategooria alla arvatus ka pre- ja pstpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi. Baski k kääne´adpos Postpositsioonidest võivad kujuneda ka käändelõpiud. VRD grammatisatsiooni näide eelmisel korral: kansak >kasak >kasa? >kasa> kas>kas>ka>-ga (soome k.). Isik · Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga vebi lõppudena ning vahel ka subatantiividel. Klusiiv On keeli, milles eristatakse inklusiivset ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. · Inklusiivne 'meie' = 'mina ja sina'
annaabi.ee 
