Tehke kõik harjutused raamatu ,,Sissejuhatus tekstiõpetusse" (R. Kasik) abil. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- I OSA Ülesanne 1. Mis on tekst? Ülesanne 2. Mis on kohesioon? Ülesanne 3. Võrrelge järgmisi tekstivariante grammatilisuse, vastuvõetavuse ja sobivuse seisukohast. A. Juulis riigikontrolli avalduse põhjal Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes seoses Nordika Kindlustuse peamaja ostuga tegelikust turuväärtusest 40 miljonit krooni kallimalt algatatud uurimise tõttu ärevaks muutunud ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi pankrotti kartvate kindlustusseltside survel otsustas fondi nõukogu pöörduda kaitsepolitsei poole palvega uurida fondi ebaõnnestunud
(2) kalale, kalu, kaladest esindajad (3) kalastama, kalastus, kalane, kalandus tuletised (4) kalapulk, kalapüük, kalapaat, röövkala, karpkala liitsõnad Ridadel 1-3 on lihtsõnad. Lihtsõna koostises võib olla liiteid ja muutelõppe. Mis on sõnadele iseloomulikku? 1) Sõna määratlemiseks saab operatsioonitestina kasutada sõna omadust üksi esineda või vabadust kohta vahetada (üksikesinemine). 2) Permutatsioonitestiga saab sõna oma kohta lauses muuta ja lause säilitab oma grammatilisuse. 3) Sõna terviklikkus ehk kohesioon sõna koosseisu ei saa tuua teisi lauses esinevaid sõnu Inkorporatsioon grammatiline protsess, mille tulemusena sõnast saab teise sõna osa (liitsõnad) Morfid Need on väikseimad tähendust kandvad üksused. Morfidel on iseseisev tähendus või vähemalt grammatiline funktsioon ja tavaliselt esinevad nad paljudes sõnavormides. Morfianalüüsi meetod on sõnavormi segmentimine.
> kāsa > kâs > kas > -ka > -Ga (vrd soome kansa ‘rahvas, selts’,kansak ‘seltsi (kuhu?)’ Grammatisatsioonimehhanismid: 1. desemantisatsioon 2. reanalüüs 3a. laiendus 3b. analoogia 4. dekategorisatsioon Grammatisatsiooniprotsessi universaalsus: Suur osa grammatisatsiooniprotsesse toimuvad maailma keeltes (olenemata nende sugulusest ja geograafilisest lähedusest) ühtmoodi. Grammatiseerumine kui ühesuunaline protsess (areng suurema grammatilisuse suunas, aga mitte vastupidi). Vorm: TÄISTÄHENDUSLIK ÜKSUS > GRAMMATILINE SÕNA > KLIITIK > MUUTEAFIKS > Ø Üsna kiire ja jälgitav lüli muutusteahelas on täistähendusliku sõna muutumine abisõnaks, praegusaja eesti keeles näiteks sõnavormide vaatamata, hoolimata, võrreldes, sõnul toimimine kaassõnadena, sõnade üks ja see toimimine artikloididena, verbi laskma toimimine kausatiivse abiverbina.
grammatisatsiooniprotsesside uurimisega. Eesti keele grammatikalisatsiooni kuldnäiteks on komitatiivi kujunemine. Kansak > kasak > kasa > kas > kas > ka > -Ga See muutus toimus paari sajandi jooksul, seda tõendavad kirjakeeleallikad 16. ja 17. sajandist. Grammatisatsiooniprotsess on universaalne, st see toimub maailma keeltes ühtmoodi. Grammatiseerumise põhimõte on ühesuunaline protsess (suurema grammatilisuse suunas). Tähendusnihe konkreetsemalt abstraktsemale (ISIK > OBJEKT > TEGEVUS > RUUM > AEG >KVALITEET) on grammatikaliseerumise käivitaja ning tähendusnihkeks võib olla metafoor. Metafoor “vahend on kaaslane” toimib ka eesti keeles, sest komitatiiv märgib nii kaaslast kui ka vahendit. Nagu kõik grammatikalisatsioonis toimuvad muutused, on ka tähendusmuutused sujuvad ja järkjärgulised. Uuemad suunad: • keelekontaktide mõju grammatiseerumisele
seada kahtluse alla kas inimese vaimne tervis või siirus. Kuna need kaks on paljudel juhtudel väljaspool kahtlust, siis tulemuslikult saab vaielda pigem kahel muul teemal: konventsiooni osaliste valik ja traditsioon vs uuendus. Konventsiooni osalised Mingi keelendi tõrjumise argumendina tuleks „ei tähenda” ümber sõnastada nii: „minu jaoks ei tähenda, ja kui sinu jaoks tähendab, siis see ei loe, sest sina ei kvalifitseeru tähenduste ütlejana”. Sama ka grammatilisuse, eesti keelde sobimise, soovitavuse ja kõikvõimalike muude vaidlusaluste parameetrite kohta. Konventsioon kujuneb mingi hulga inimeste vahel – ideaaljuhul võiks üldkeele konventsioonis osaleda kogu keele kõnelejaskond, aga oskuskeeles võib mingil teemal suhtlev rühm koosnedagi vaid paarist inimesest. Valdkonnakaotuse (Laurén et al. 2002) puhul, kui kogu erialane suhtlus on võõrkeelne, võib omakeelse termini pakkuja tükk
annaabi.ee 
