tulemuseks 1,5 kg. Miks tulemused erinesid ning milline tulemus on õige ja milline on keha tihedus? kaalu näit õhus N õ = 2 kaalu näit vees N v = 1,5 vee tihedus v = 1000 kg m3 keha tihedus k = ? Lahendus Vedrukaalu näit N sõltub keha kaalust. Kaal on keha poolt riputusvahendile mõjuv jõud. Kui keha kaalutakse õhus, on see jõud võrdne raskusjõuga Põ = mg . Kui raskuskiirendus g lugeda konstantseks, siis saab vedrukaalu gradueerida massi ühikutes ning kaalu näit õhus võrdub P P keha massiga N õ = õ = m . Kaalu näit vees N v = v , kus keha kaal vees Pv = Põ - Fü . Vees g g mõjuv üleslükkejõud Fü = vVk g , kus v on vee tihedus ja Vk keha ruumala. Kui keha tihedus on k , siis keha mass m = kVk ja kaal õhus Põ = kVk g . Kirja pandud seostest Pv = Põ - Fü
tema pinnale. Ujuk hoitakse torus teatud kõrgusel h. Erinevate kuluväärtuste puhul p jääb samaks, aga pilu ujuki ja toru seina vahel, mida läbib mõõdetav keskkond ja ujuki kõrgus torus muutuvad. Ujuki kõrgus seega iseloomustab üheselt läbivoolava keskkonna kulu. Ujukid valmistatakse eboniidist, alumiiniumist, terasest jne.. Seda kulumõõtjat saab kasutada ainult ühe keskkonna kulu mõõtmiseks, teise keskkonna mõõtmiseks tuleb skaala ümber gradueerida Kiiruslikes ehk anemomeetrilistes arvestites (abc)on tajuriks tiivik (spiraalne või labadega), milline pöörleb kiirusega, mis on võrdeline läbijooksva vedeliku kuluga (hulgaga). Korpuses 6 tiiviku 3 telg langeb kokku vedeliku voolusuunaga.
1.sis,suuruse gradueerimine ning hägustamine. 2.loogiliste otsuste tegemine e.otsustamisloogika. 3.välj.sign.gradueerimine ja kvantitatiivse juhttoime mood. e.selgitamine. Nende ül.lahend.põhineb a)süst.looja e.experdi kogemusel ja teadm. b)intuitiivsel tegevusel c)juht.obj.hägusal mudelil d)süst.iseõppimisel. (süst.mis korrigeerib oma otsuseid) Häg.loog.juht.kvaliteet sültub suurel määral sis.muutuja skaala gradueerimisest. Gradueerida võib kogu skaala ulatuses ühtlselt e. lineaarselt ja mittelineaarselt. Häg.loog.juht.põh.mõte võim.oluliselt suurendada diskreetsete süst.toimekiirust, sest arvutuste hulk ja sellex kuluv aeg on viidud min. 3. El.ajamite kontaktjuht.skeemide tüüpsõlmed- El.ajami def.järgi on juht.seade ajami lahutamatu osa. Juht.aparaturi abil toimub: M. käiv., Revers, pidurdus, kaitse ülekoormuse eest ja muud op. Seejuures antaxe inimop.poolt tavaliselt
Muide, valulävi toimib ka kuuldepiirkonnast väiksema sageduse (nn. infraheli) korral ja seda arvestab vibratsioonikaitse. Samuti on bioloogiline mõju suurematel sagedustel, aga sellekohased normatiivid ei puutu ei akustikasse ega fotomeetriasse. Nende probleemidega tegeleb kiirguskaitse, millel on omad bioloogilist laadi mõõtühikud. Parima kuulmise sagedusel (umbes 1000 Hz) on valu- ja kuuldelävele vastavate energiavoogude suhe 13 suurusjärku. Et seda mõistlikult gradueerida, võetakse kasutusele logaritmilised ühikud. Heli valjuse ühikuks on bell (B) ja selle arvutamise valem on 104 Kuuldepiirkond. Kuulmislävest nõrgemad helid kuulmisaistingut ei tekita, valulävest tugevamate helide korral tekib valuaisting. Tavaliselt kasutatakse belli asemel 10 korda väiksemat ühikut - detsibelli. Kui soovime
kasutatakse käsitletava piirkonna esmaseks analüüsimiseks kindla maakasutuse võimalikkuse väljaselgitamiseks. Analüüsi esimeses etapis tuleb defineerida huvipakkuva maakasutuse jaoks olulised kriteeriumid, mis võivad olla absoluutsed (nendele kriteeriumitele mittevastamine välistab maakasutuse võimalikkuse) või suhtelised (ei välista maakasutuse võimalikkust, kuid mõjutavad selle kvaliteeti ja seetõttu on võimalik nende kriteeriumite järgi sobivust gradueerida, nt “väga hästi sobiv”, “hästi sobiv”, “tingimisi sobiv”, “mittesobiv”). 192. Maastikuanalüüsil kasutatavad lähteandmed. Kaitsekorralduskavade andmed, modelleerimise andmed ja kaardid, fotod geoinfosüsteemidest. Digitaalsed kaardid ja andmebaasid, arhiivide andmed 193. Eesti alade kohta kasutatavad kaasaegsed ja ajaloolised kaardid Eesti baaskaart (1:50 000) Topokaart (1:200 000 kuni 1:10 000)
annaabi.ee 
