ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid) Maalid: A.Kaufmann „Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal“ (1793) Karl Brüllovilt „Pompei viimane päev“ (1833): mütologiseerimine (Aenaeas Pompeis9, kristlus vs paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan „The last days of Pompeii“ (1834) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 19.saj Giovanni Paxini melodramaatiline ooper „L’ultimo giorno di Pompei“ (1825) roomlaste pahelisus vs kristlaste vagadus. 37.Iseloomusta Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20.sajandi Euroopa vaimuelule. Wilhelm Jenseni romaan „Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück“ 1903 elluärganud kunstiteose-skulptuur. Gradiva: kõndija,sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheoloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde. Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20.saj I poolel
kristlus vs. paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan `The last days of Pompeii' (1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 13 19. saj. Giovanni Pacini melodramaatiline ooper `L'ultimo giorno di Pompei' (`Pompei viimnepäev', 1825): roomlaste pahelisus vs. kristlaste vagadus. 34. Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.20. sajandi Euroopa vaimuelule Wilhelm Jenseni romaan `Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück' (1903): elluärganud kunstiteoseskulptuur. Gradiva: kõndija, sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde. Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20. saj. esimesel poolel.
supervenire (kl. periood)>supervene superhumanus (hilisladina)>superhuman supersubstantialis (kirikulad) >supersubstantial supernaturalis (keskaegne lad. k) >supernatural. Võeti üle ka ees- ja järelliiteid. 58. Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub Euroopa kirjanduses ja kunstis? Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. 59. Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.20. sajandi Euroopa vaimuelule. Gradiva skulptuur oli aluseks Saksa autori Wilhelm Jenseni novellile ,,Gradiva". Salvador Dali kasutas Gradiva nime oma naise hüüdnimena, ning Gradiva esineb paljudes tema piltides. 60. Millised on Rooma õiguse tähtsamad autorid ja kogumikud? Gaius Institutsiones, Kaheteistkümne tahvli seadused, Justinianus Tsiviilõiguse kogumik, 61
Maalid: Angelica Kaufmann `Plinius Noorem Vesuuvipurske ajal' (1793). Karl Brüllovilt `Pompei viimne päev' (1833): mütologiseerimine (Aeneas Pompeis), kristlus vs. paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan `The last days of Pompeii' (1834). (Eesti k. 1935.a. ja 1993.a.) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt. 19. saj. Giovanni Pacini melodramaatiline ooper `L'ultimo giorno di Pompei' (`Pompei viimnepäev', 1825): roomlaste pahelisus vs. kristlaste vagadus. 34. Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20. sajandi Euroopa vaimuelule. Vastus: Wilhelm Jenseni romaan `Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück' (1903): elluärganud kunstiteose-skulptuur. Gradiva: kõndija, sammuja. Fantaasiamaailma ja tegelikkuse põimumine. Psühhoanalüüs kirjanduskuju puhul: arheloogiametafoor inimhingest. Unenägu kui tee teadvustamata soovide juurde. Gradiva sürrealistlikus kirjanduses ja kunstis 20. saj. esimesel poolel.
religioonilugu, võrdlevad suunad ajaloos, periodiseeringud, tekstikriitika Teatmeteosed RE: Real-Enzyclopädie der classischen Altertumswissenschaft (Pauly-Wissowa), raidkirjad, epigraafika: Corpus Inscriptionum Graecarum, Latinarum (CIG, CIL). Liddell-Scott, Thesaurus. Ajaloolised romaanid: E.G.E.L. Bulwer-Lytton (1803-73) Pompeij viimased päevad; Lewis Wallace Ben Hur; Henrik Sienkiewicz (1846-1916) Quo vadis? Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes. Gradiva Wilhelm Jensen (1837-1911) Gradiva: fantaasialugu Pompeist. Sigmund Freud (1856-1939). "Pettekujutlus ja unenäod W. Jenseni Gradivas" (Der Wahn und die Träume in W. Jensens Gradiva). 29. Võrrelda Roomast lähtunud ladinakeelse kultuuri ja kreeka kultuuri osa Euroopas. Kreeka: klassikaline aeg (5. saj. eKr) ja hellenismiaeg (4.-3. saj. eKr) Rooma: klassikaline kõrgperiood (1. saj. eKr 2. saj. pKr) Kreeka kultuur võeti üle
teadus-ja filosoofiatekstid. F. Petrarca, G. Boccaccio, L. Valla, Erasmus Rotterdamist, Michelangelo... 68.Milliseid Pompeist pärit arhetüüpe leidub euroopa kirjanduses ja kunstis? Pompei seostub kirjanduses ja kunstis vastuoludega: elu ja surma, rõõmu ja kannatusega. Pompei on imetlusobjekt, teisalt on ta aluseks õuduspiltidele ja –romaanidele, inspiratsiooniks surma ja vaimude maailma kujutamiseks. 69.Iseloomustada Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20. sajandi Euroopa vaimuelule. Vatikani muuseumi reljeefil oli Gradiva kreeka loodusnümf. Sellest inspireerituna kirjutas Wilhelm Jensen 1903.aastal romaani „Gradiva: fantaasialugu Pompeist“, mille peategelane uskus, et Gradiva oli Pompei preestri tütar, kes Vesuuvi purske tagajärjel hukkus. Teosest sai inspiratsiooni Sigmund Freud, kes leidis, et on hea võimalus kirjanduskuju psühhoanalüüsis kasutada
annaabi.ee 
