pinna tekstuuride suhtes. Nagu bilinear ja trilinear filtrid, eemaldab see aliasing effekte aga vähendab uduseid olekuid raskete nurkade all ja läbi selle võimaldab olla detailsem. Anisotropic filtering on relatiivselt kallis ja sai videokaardide standardiks tänu graafika kaartide suuremale toodangule aastal 1990s. Anisotropic filtering on nüüd tavaline moodsate videokaardtide riistvaras ja lubatud tavaliselt kasutaja poolt läbi draiverite või graafikakaartide programmide ja videomängude. Pildil (joonis1:Anisotropic filtering) on näha kaks pilti, ühes on kasutatud anisotropic filtering teine on ilma selleta. Joonis : Anisotropic filtering Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Z-buffering Arvutigraafikas, Z-buffering on pildi halduse sügavuse kordinaadid kolme dimensioonses
kiigata ja oma BIOS kaasajastada. Eriti tuleb aga seda teha siis, kui masina töös ilmneb tõrkeid ja seletamatuid ,,kokkujooksmisi" ning alati enne uutele komponentidele üleminekut (protsessori uuendamine, jne). Emaplaadi komponendid · Laienduskaartide pesad Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGPga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCIsiini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3D rakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks
Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP ga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCIsiini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3Drakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti
pordid (jada–, rööp–, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio– ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32– bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot) Emaplaadi ühe serva läheduses paikneb rida kaardipesasid, mis algavad protsessori poolt vaadatuna, harilikult teistest erineva värvi ja ehitusega, AGP– ga. AGP (Accelerated Graphics Port) on ainult graafikakaartide jaoks mõeldud laienduspesa. Kui ülejäänud PCI–siini pesad toetavad 33 MHz kiirust, siis kiiremaks graafikatoeks töötati 1997. aastal Inteli poolt välja spetsiaalne PCI edasiarendus 32–bitine 66 MHz liides AGP, mis lubab graafikakaardil otse mälu poole pöörduda ning tagab 3D–rakendustele vajaliku andmevookiiruse: vastavalt 266 MB/s (AGP), 533 MB/s (AGP 2×), 1,07 GHz (AGP 4×) ning uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti
Laienduskaartide ühendatakse tavaliselt emaplaadile laiendussiinidesse. Erinevate laienduskaartide valik on nii lai, et kõiki laienduskaartide tüüpe siinkohal loetleda ei ole võimalik (ega ka vajalik), kuid olulisemad laienduskaartid on: graafikakaardid, helikaardid, võrgukaardid, tv- ja raadiokaardid, kontrollerid (lisapordid, S-ATA, RAID jne). Graafikakaardid Graafikakaardid ehk videokaardid on vast ühed keerulisemad laienduskaardid. Graafikakaartide külge ühendatakse enamasti monitor. Tänapäeval on lisaks monitoriliidesele tihti graafikakaartide küljes ka videoväljund, mis võimaldab arvutikomplekti ühendada ka televiisori või videomakiga. Graafikakaartide keerukus on tulenev enamasti sellest, et mitmed rakendused (eriti arvutimängud) vajavad kolmemõõtmelise pildi kujutamist, sellised arvutused on väga keerulised. Kaasaja graafikakaartidel on oma
o AGP 2x maksimaalne andmeedastuskiirus on 533 MB/s; pinge 3,3 V o AGP 4x maksimaalne andmeedastuskiirus on 1066 MB/s; pinge 1,5 V o AGP 8x maksimaalne andmeedastuskiirus on 2133 MB/s; pinge 0,8 V ISA ISA siin: o ISA siin loodi 1984. Aastal o Maksimaalne läbilaskevõime 8MB/s o Siini kiirus 8 MHz o Siini laius 16 bitti o 8 bitised kaardid kasutavad siini esimest poolt. 16 bitised kaardi teist poolt. o 1992. aastal loodi graafikakaartide tootjate liidu poolt VESA LOCAL BUST (VLB) PCI PCI (lühend sõnadest Peripheral Component Interconnect, inglise keeles 'välisseadmeühendus') on Intel Corporation poolt välja töötatud lokaalsiinistandard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti uuema PCI Express ja vanema ISA laiendussiinistandardiga. PCI siin (nagu kõik teised arvutisiinid) tähendab elektriliste ühenduste kogumit, mille kaudu andmeid
mis esimesena toetas arvukaid arhitektuure. See oli ka esimene stabiilne tuum, toetamaks SMP-d (sümeetriline multitöölus) tuumamudeleid ning palju muud. Juuli 4 Hotmail, loodi Sabeer Bhatia and Jack Smithi pool. Juuli 14 Ilmus esimene avalik versioon Operast, version 2.1 Windowsile. Oktoober Intel lasi välja 200 MHz-ise versiooni Pentium protsessorist. 6 1997 Aeg Sündmus ? Tänu "Grand Theft Auto" ja "Quake 2" mängudele hakkasid graafikakaartide standardid pidevalt tõusma ja ei saanud enam ilma 3D graafika kaardita. Jaanuar 8 Intel lasi välja Pentium MMX (166 and 233 MHz versioonid) koos MMX käskudega suurendamaks jõudlust töötates multimeedia rakendustega. Mai 7 Intel lasi välja Pentium II protsessori (233, 266 ja 300 MHz-sed versioonid). Mai 11 IBMi Deep Blue oli esimesene arvuti, mis lõi males maletsempionit Garry Kasparovit.
AGP põhineb PCI siinil ning kasutab oma tööks 66 MHz PCI (PCI Local Bus Specification) spetsifikatsiooni. Samas on AGP optimeeritud justnimelt suurt jõudlust nõudvatele 3D operatsioonidele. Joonis 14 AGP ühenduspesa AGP siin on välja töötatud Intel'i poolt. AGP ei asenda PCI siini ega vähenda ka tema osatähtsust. AGP on füüsiliselt, loogiliselt ja elktriliselt sõltumatu PCI siinist. Ta on ettenähtud spetsiaalselt ja ainult graafikakaartide ühendamiseks, kõik ülejäänud I/O seadmed ühenduvad endiselt PCI siinile. Lisa kaardi siin, mis on tefineeritud kui AGP kasutab (signaaliedastuse pärast) teistsugust pesa, mis ei ole ühilduv tavalise PCI pesaga - PCI ja AGP kaardid ei ole teineteisega vahetatavad. PCI PCI (Peripheral Component Interconnect) - välisseadmeühendus Intel Corporation'i poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete
80386SX -Seeriatootmist alustati VI 1988.a. Töötas taktsagedustel 16-33 MHz. Protsessor sisaldas 275 000 transistori. 80386LX -Seeriatootmist alustati X 1990.a. Töötas taktsagedustel 20; 25 MHz. Protsessor sisaldas 855 000 transistori. 80486 oli esimene täiesti 32-bitiline protsessor, mis kasutas 25, 33 ja 40 Mhz mälusiini ning kasutusele võeti ka uus siini tüüp PCI, millel baseeruvad lisakaardid võimaldasid palju kiiremat andmevahetust. Enne seda oli ka arendatud spetsiaalselt graafikakaartide jaoks väljatöötatud standardit VLB (VESA local bus), mis aga kuigi elujõuliseks ei osutunud. 486 toodeti algselt 25, 33, 40 Mhz sagedusega. Oluliseks uuenduseks osutus protsessori sageduse eraldamine siini sagedusest. See uuendus võimaldas protsessori sisemist takti võrreldes siiniga kahekordistada ning hiljem ka kolmekordistada. Kahekordse sagedusega tulid turule 486dx2 50, 486 dx2 66 ja 486 dx2 80 (dx tähistas matemaatikaprotsessorit, sx oli ilma selleta). Kolmekordse sageduse
annaabi.ee 
