oktoobril 1919. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seega alustati kohe ateljeede tasemel. Tegutsesid Konrad Mägi ning Ado Vabbe maaliateljeed. Skulptuuriateljeedega töötas Anton Starkopf, joonistusõpetajana lisandus Voldemar Mellik. Aastatel 19211924 korraldati õppetöö ümber. Avati ettevalmistusklass ja üldklass, alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee. Töötanud kolm aastat ateljees, jõudis õpilane edukuse korral meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse. 1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka Haridusministeerium. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson, Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. 16. jaanuaril 1923 kinnitatud põhikirja järgi oli kunstikool
Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kuna esimesed õpilased olid juba enne kunsti õppinud, alustati õppetööd ateljeede tasemelt. 1921-1924. aastatel korraldati õppetöö ümber, lisades õppekavva ettevalmistus- ja üldklassi. Nende klasside läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee, mida hakkas vedama Georg Kind. Aastal 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Kooli üleüldine meeleolu oli tänu asutavatele kunstnikele vabameelne ja avangardilembene. 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming. Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne
) Hariduskeskus pakub: * kunstiharidusprogrammid Kumu näituste põhjal lastele, noortele ja täiskasvanutele; * muuseumikool: loengud, kunstistuudio, õpitoad, kunstiklubid lastele ja täiskasvanutele; * kunstiprojektid Kumu näitusesaalides, ateljeedes, õueterritooriumil ja mujal ning nende põhjal koostatud näitused. * Kunstiharidusprogrammides osalejad saavad õppida professionaalsete kunstnike ja kunstipedagoogide juhendamisel ning nende kasutada on keraamikaateljee, graafikaateljee, üldateljee ja auditoorium. Raamatukogu ja arhiiv Erialaraamatukogu on eelkõige mõeldud muuseumi oma teaduslike töötajate, aga ka teiste kolleegide teenindamiseks. Koguhoidlad Hoidlad on arvestatud muuseumi praeguste ja tulevaste kogude hoidmiseks. Hoidlate asukoht hoone keldris võimaldab hea ühenduse näituseruumide, näituste ettevalmistamise ruumide, laadimisruumi ja restaureerimise töökodadega. Hoidlates tagatakse nõuetekohane temperatuuri ja niiskusreziim.
5 Illustratsioonid moodustasid lõviosa Eduard Viiralti väljapanekust ,,Pallase" lõpetajate näitusel 1924.aasta kevadel. Sel näitusel oli Viiraltil väljas 113 teost graafikat ja skulptuure. Tema küpsus kunstnikuna oli niivõrd ilmne, et tal ei tarvitsenud õiendada eksameid teoreetilistes ainetes. Peale lõpetamist täitis Viiralt ,,Pallase" kunstikoolis graafikaateljee juhataja kohuseid. Pedagoogiamet ei sobinud talle. Lõpetamisele järgnenud aastal kulus kogu tema energia tööle kõikvõimalikes graafilistes tehnikates. Lootes lähemal ajal saada Pariisi- stipendiumi, täiustaas Viiralt teadlikult oma tehnilist pagasit, et kogenumalt sukelduda sealsesse kunstiellu. Ta töötas puulõikes, ofordis, akvatintas, litos ja monotüüpias. 1925.aasta mais määratakse Viiraltile Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastane
imidz, seda kirjeldati kui külma, intellektuaalset, hoitud, tehiskeskkonna ja urbanismi problemaatikat käsitlev. Eesti oli esimene NSV Liidus kui fotorealism ametlikesse näituse saalidesse lubati. 80. sai stiil juba hüüdnime slaidimaal ja oli oma uudsuse kaotanud. Joonis ....1983.Ilmar Kruusamägi Kevadine koolivaheaeg Uut hoogu sai Tartu noorte kunstnike platvorm. Taaselustus kunstikabinet, Andres Kasemaa käe all ja tegutses eksperimentkaal graafikaateljee Mait Vaitmaa eestvedamisel. Kammerlik graafika oli seal 70ate II poolel väga populaarne. Maal, saab küpse kunsti tugevaimaks esindusvormiks, millega kajastatakse uuendusi ja uudiseid. Kõrge tehniline taseme traditsioonilises tähenduses leiame Johannes Võerahansu Aleksander Vardi, Lepo Mikko maalidelt. Traditsioonilise esteetika esindavad Olev Subbi maalid, endiselt aus on portree Leili Muuga tööde näitel. Veel jääb sellesse perioodi Tiit Pääsikese, Kristiina Kaasiku, Jüri
annaabi.ee 
