tõmmisfaili laiend tabelifaili laiend graafika laiend konteinerfaili laiend tekstifail videof .iso .xlsx .jpg . 7z .sxw .avi .sxc .tif .gz .doxc .mpg .img .png .rar .pdf .mp4 .svg .mov .flv/wma audiofaili laiend programmifaili l logifaili laiend esitlusfaili l fondifaili l .wav .exe .log .pptx .ttf .ogg .php .sxi .aif .cgi .mid .com .au .msi .wma .vbs .bat
Modeleeriminine-savi,plastik,plastiliin,näts,küünlavaha,sulametalli töötlemine,keraamika-põletataud savi, assamblaaz- kokku kogunemine ehk ühendamise kunst,instalatsioon-valgus,vesi,realism-reaalselt toimuv ja mitte üle hinnatud naturalism-loomulikus,stilisatsioon-teatavale stiili nõudeile kohanemine tinglike dekoratiivsete vormide somineerimine idealism-teatud asjad ülehindamine ilusamaks,paremaks,ofort-sügav tehnika,kus kasutatakse happet,tõmmis-e.estamp plaadilt ära tämmatav graafiline leht.Need on nummerdatud.enkaustika-vahamaal, freasko-seinamaali tehnika,kus maalitakse värskele märjale krohvile seko-seina maali tehnika,kuid maalitakse kuivale krohvile,sgrafiito-kandakse erinevaid värve pinnale ja pärast kraabitakse maha ,akrüülvärvid-lahustuvad veega kuid,kui kuivab ära on veel kindel ja hästi püsiv,alküüdvärvid-läikiv,lahustus kindel,võetakse nagu remondivärvi,koloriit-värvide kogu mõju süsteemipärane värv kasutus, priimamaal-vä...
1.;;1.1.;;1.1.1.;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;; o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;.;;..;;...;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;;....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;1.;;1. 1.;;1.1.1.;;....;; .....; ;......; ;.......; ;........; ;.........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;;....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;;;o;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;...
1 Mis on Java? Java -- alates 1991. aastast Sun Microsystems poolt arendatav ja 23. mail 1995 avalikustatud objektorienteeritud programmeerimiskeel. Esialgselt oli uue programmeerimiskeele nimetuseks Oak ja seda loodi koduelektroonika tarbeks, kuid hiljem nimetati see ümber Javaks ja seda hakati kasutama rakendite (aplettide) (ingl applet), rakenduste (application) ja servertarkvara loomiseks. Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused; · sisend/väljund filtrimisvahendite lai kogum; · sisseehitatud lihtsad klassid (massiiv, loetelu, stack jms); · võrgurakenduste loomise lihtsate vahendite olemasolu; · http-päringute ja vastuste loomise klasside olemasolu; · Sisseehitadud keelevahendid mitmelõimeliste rakenduste loomiseks; · unifitseeritud ligipääs JDBC- ja SQLJ-põhistele andmebaasidele ...
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
